Hapuoblikat kasvatatakse ka köögiviljataimena. Sortidest on saada nii leherohkemaid, suuremate ja heledamate ja vähem hapumate lehtedega variante. Peenral võib oblikas kasvada 3-4 aastat, siis jääb taim nõrgemaks ja enam nii rikkalikult lehti ei kasvata. Hapu maitse tuleb oblikhappest. Vanadel lehtedel ja ka sügisel on taime oblikhappe sisaldus eriti kõrge. Oblikas sisaldab rikkalikult veel vitamiini A ja C, mineraalainetest magneesiumi ja kaltsiumi, rauda, kaaliumi ja fosforit.

oblikas

Kuidas oblikat kasutada?

Oblikaid kasutatakse väga erineval viisil — lehti, leherootsusid ja noori võsusid toiduks, juuri naha parkimiseks, lehemahla metallnõudelt rooste eemaldamiseks, juuri punase või kollase värvaine saamiseks, ent rahvameditsiinis ka lahtistina, seedimise soodustajana, söögiisu äratajana ja välispidiselt liigesepõletike puhul.

Oblikaroogade tegemisel peaks vältima alumiiniumnõusid. Peenralt lehti lõigates on samuti parem kasutada roostevaba nuga.

Mida oblikast teha?

Tänapäeval on oblikatoidud kõige populaarsemad Inglismaal ja Prantsusmaal. Eestis kasutatakse oblikat toidus harva. Kuid siinkohal anname mõned vihjed, kuidas kasutada looduses vabalt kättesaadavat toorainet.

Oblikast saab teha pestot, mida pitsakattele niristada või röstsaia peale määrida. Lisaks muidugi kõikvõimalikke kastmeid. Eriti sobib oblikakaste lõhele, mis nõuab sageli niigi sidrunit, et välja tuua kala mõnus maitse. Kuid, miks mitte asendada sidrun oblikatega? Muidugi on võimalik oblikast teha täiesti tavalisi salateid, kus ta annab mõnusa teravama nüansi ning need, kes armastavad smuutisid, on just õige valik proovida ära hapuoblika-smuuti, kuna lisaks kõigele on see ka tervislik.

NB! Oblikhappe suhtes tundlikel inimestel, tuleks olla ettevaatlik. Oblikaga ei maksa ka liialdada neil, kel on neerukivid või neerupuudulikkus.

Jaga
Kommentaarid