Läänemere kõige põletavamad probleemid

Ekspeditsiooni „Save The Baltic Sea“ algataja ja juht Giedrius Bučas.

Selle aasta märtsis alanud ekspeditsioon püüdis ühendada Läänemere-äärsete riikide inimesi, et üheskoos võidelda mere saastamise vastu, mis on maailmas üks suuremaid. Reisi jooksul osalesid ekspeditsiooni liikmed mitmesugustel haridusüritustel, suhtlesid ajakirjanikega, arutasid teadlaste ja kohalike kogukondadega. „On kirjutatud palju artikleid ning raadios ja televisioonis teemast räägitud,“ ütles Bučas.

Kuni 97% meie merealast moodustavad „surnud tsoonid“, kus on väga vähe hapnikku, mistõttu seal elavad loomad ja taimed on kadunud või hävimas. Need tsoonid tekivad eelkõige ebaõiglase põllumajanduse, vastutustundetu tööstuse ja reovee tõttu, mis suunatakse merre. Kuid Bučase sõnul on meie aja suurim nuhtlus mikroplast, mida leidub isegi imikute kehas.

„Läänemeres settib mikroplast merepõhja, moodustades antropotseense plastpõhja – suur kogus mikroplasti ladestub põhja ning seda on peaaegu võimatu eemaldada. See on väga keeruline protsess,“ selgitas ekspert.

Reisi suurimad väljakutsed

Algne ekspeditsioonigrupp hakkas juunis lagunema, mistõttu peab Bučas seda reisietappi üheks raskemaks.

„Pidin kõik ümber korraldama ja palju asju lahendama, et ekspeditsioon saaks jätkuda. Juulis, kui viimane Eesti matkaja lahkus grupist, jäin üksi. Mõne lõigu pidin läbima autoga, kuid hiljem liitusid minuga uued matkajad, mõned neist ainult teatud lõikude jaoks, ning kõik kulges jälle plaanipäraselt,“ rääkis ta.

Matkaja tunnistas, et igatses stabiilsust, kuna pika reisi jooksul tuli igal ööl magada uues kohas. Bučase sõnul on igapäevane kolimine koos asjadega ja toiduvalmistamine eri kohtades samuti väljakutse, kuid samas huvitav kogemus.

„Suurim saavutus on see, et suutsin kogu teekonna läbida ja kõndida ümber Läänemere. Kõndisin umbes 5000 kilomeetrit – see on kehale, lihastele ja liigestele suur koormus, kuid olen õnnelik, et mul õnnestus jõuda paljude inimesteni,“ ütles rändur.

Jätkusuutlike toodete ja rohelise hariduse tähtsus

Muutustesse saab panustada igaüks.

Bučase sõnul on maailmas muutuste tegemisel suur jõud tarbijal – just tema tegutsemine määrab tootjate käitumise ning igaüks meist saab aidata kaasa mere säilimisele, valides jätkusuutlikke tooteid.

„Inimesed otsustavad, mida osta. Nad nõuavad ka tootjatelt seda, mida ostjad soovivad. Kui me ei suuda nüüd piirata põllumajanduse, tööstuse ja igaühe tekitatud saastet, läheb olukord kindlasti halvemaks. Aga kui me suudame, võiks Läänemeri 20–30 aasta jooksul puhastuda ning eutrofeerumine väheneda,“ selgitas ta.

Vestluskaaslane lisas, et koolides napib haridust selle kohta, kui oluline on minna rohelisele teele: „Külastasime mitmeid õppeasutusi ja märkasime, et isegi õpetajad tunnistavad, et sellele probleemile pööratakse õppekavades liiga vähe tähelepanu. Piisab ainult rääkimisest – haridus peab olema integreeritud igapäevastesse tegevustesse.“

Muutustesse saab panustada igaüks

Bučas rõõmustab, et leidub ettevõtteid, kes teevad reaalseid samme planeedi heaks. „Meie ekspeditsiooni partneriteks on ettevõte Estrella Baltics, mis lõi Baltic Flavour editioni krõpsude sarja, pakkudes ainulaadseid või-soola- ja kukeseene-kooremaitselisi krõpse, mille pakendid on õhemad. Seeläbi kasutatakse vähem plasti ning osa igast ostetud pakendist saadud tulust läheb meie ekspeditsioonifondi,“ rääkis ta.

Estrella Balticsi juht Sebastian Kala.

„Märkasime, et Läänemere piirkonna kulinaarsest pärandist inspireeritud uus krõpsude sari saavutas suure populaarsuse. Oleme rõõmsad, et ostjad hindavad ja armastavad uusi maitseid, aidates samal ajal kaasa olulisele algatusele, mille missiooni me väga toetame. Tore on olla väike osa muutusest, millesse igaüks meist panustada saab,“ ütles Estrella Balticsi juht Sebastian Kala.

Tema sõnul on Baltic Flavour editioni krõpsude pakendid õhemad kui teised sama suurusega pakendid ning nende tootmisel kasutatakse koguni 21% vähem plasti, mis aitab samuti vähendada CO2 jalajälge. „Inspireerituna Baltic Flavour editioni krõpsude edust jätkame ka teiste Estrella krõpsude pakendite õhendamist,“ kinnitas Kala. „Üks meie lubadustest on tagada, et kõikide krõpsude pakendid oleksid aastaks 2025 täielikult taaskasutatavad ning tootmises kasutatava plasti kogus väheneks vähemalt 15%.“

Tulevased tööd on suunatud toetusfondi

Bučase sõnul ootavad pärast rasket reisi ja puhkust ees uued fondiga seotud tööd. Fondi eesmärk on toetada algatusi ja konkreetseid samme, mis on seotud Läänemere reostuse vähendamisega. „Olen alates 2015. aastast tegelenud mitteametliku jätkusuutlikkuse haridusega, seega jätkan seda tegevust, keskendudes peamiselt Läänemerele. Nüüd suunatakse kõik tööd meie toetusfondi – otsime rohkem toetajaid ning jätkame fondi tegevust, jagades kogutud raha erinevatele algatustele, mis parandavad Läänemere tulevikku.“

Jaga
Kommentaarid