Toitumisnõustaja soovitab: kuidas leida poeletilt üles päriselt head verivorstid ja mitu verivorsti võiks päevas ära süüa?

Verivorsti tipphooaeg on käes ja poeriiulid on neist lausa lookas. Toitumisnõustaja Teele Teder tegi poodides tiiru, uuris pakenditelt, mida verivorstid sisaldavad ning annab nüüd kasulikke nõuandeid, kuidas verivorsti valida.

Kas verivorst on ikka vorst?

Verivorst on selles mõttes huvitav toode, et olenevalt tootjast ei saa seda alati päris lihatooteks nimetada. Teate ju küll seda, et toodete sisaldus on märgistatud tootel kahanevas järjekorras ehk see, mida toode kõige enam sisaldab, on nimekirjas esimesel kohal. Oleme harjunud mõtlema, et vorstitoodetes on esikohal liha, kuid verivorstidega see alati nii pole. Nii mõnelgi kodumaisel tootjal on esikohal hoopis kruubid. Ühel brändil on verivorstis näiteks 67% odrakruupe, aga leidub ka tootjaid, kellel on odrakruup sisalduse nimekirjas esikohal, kuid sisalduse protsenti pole välja toodud. Leidub ka vorste, kus odrakruupe sees polegi. See kõik ei tähenda muidugi absoluutselt seda, et üks või teine toode oleks halb, lihtsalt retseptid on erinevad. Ka meie vanaemad ju tegid verivorsti erinevalt – kes pani hulgaliselt kruupe, kes mitte. Nii mõnelgi neist oli veel lisaks oma salakomponent, mida nad ei avaldanudki.