TUNNE TOITU | Milliste pähklite ja seemnete poole tasub pilk pöörata ja kuidas neist parim välja võluda?

Bioloogiliselt on pähklid ja seemned toitainete kontsentraadid ehk taime jaoks varu, millest saab võrsuda uus taim.

Kasulikke seemneid ja pähkleid ei maksa otsida ainult kaugetest maadest, kulutades oluliselt rohkem ressursse. Eestis kasvavad mitmed head õlitaimed, mille seemned on söödavad ja maitsvad. Chia-seemned pole näiteks toiteväärtuselt paremad kui kanepiseemned ja alfalinoleenhappele pole paremat allikat kui linaseemned. Kohalike seemnete kiituseks võib veel öelda, et reeglina ei tekita need allergiaid.

Lina on väga laia kasutusotstarbega taim, mis varustab nii värvi- kui ka kangatööstust ja rikastab meie menüüd. Vahepeal oli lina unustatud taim, aga nüüd näeb linapõlde Eestis jälle rohkem. Söödavate seemnetega taimedest kasvavad meil veel kanep, tuder ja kõrvits. Kanep (Cannabis sativa) on iidne kultuurtaim. See on üks mitmekülgsemaid taimi ja sel puuduvad looduses ka kahjurid, tänu millele ei vajata tema kasvatamiseks taimekaitsevahendeid. Kanep on tänuväärne süsinikdioksiidi siduja. Kanepiseemned sisaldavad ligi 35% rasva, 25% valku, 20–30% süsivesikuid, 10–15% kiudaineid, vitamiine (B-grupp, E), antioksüdante ning mineraalainetest magneesiumi, rauda ja tsinki. Tsink on oluline element näiteks rakkude jagunemises, valkude, DNA ja sperma sünteesis, immunsüsteemi töös ja vereloomes. Tsink mõjutab kilpnäärme hormooni tööd ja osaleb insuliini ringes. Kanepiseemneõlis on ideaalne oomega-3- ja oomega-6-rasvhapete suhe (3 : 1). Kanepiõli tuntumad rasvhapped on inimorganismile asendamatud alfalinoleenhape ja linoolhape. Kanepiseemnevalkudest on suurem osa hästi omastatavad. Kanepiseemned ei sisalda allergeene ja on sobilikud nii pagaritoodetesse kui ka putrudesse, müslidesse ja jogurtitesse.