Miks on kasulik ricotta-kohupiima tarbida?

Lisaks toiteväärtuselt olulisele vadakuvalgule sisaldab ricotta-kohupiim ka erinevaid väärtuslikke mineraalaineid, vitamiine ja kaltsiumit, tänu millele on see imeline toode viimaste aastate jooksul tervisemaastikul aina rohkem ja rohkem tuntuks saanud. Veel on ricotta-kohupiim pälvinud suurt tähelepanu kaalulangetajate seas – seda just tänu oma väiksele rasvasisaldusele võrreldes teiste turul olevate ricotta-toodetega.

Toitumisnõustaja ja toitumisterapeut Deanne Pukk selgitab, mis on vadakuvalk ning miks eelistada ricotta-kohupiima.

Juustude tootmisel tekkinud vadakust saadud valgud on vadakuvalgud. Antud valgud on toiteväärtuse seisukohalt väga head, sest sisaldavad kõiki olulisi aminohappeid ning lisaks ka glutamiini ja hargnenud ahelaga aminohappeid (branch-chain amino acids), mida on vaja rakkude tervisele, lihaste kasvule ja valkude sünteesiks. Meie organism moodustab valgust juukseid, lihaseid, küüsi, kõõluseid ja teisi keha struktuure. Vadakuvalk on kergesti omastatav ning võrreldes teiste valgutüüpidega imendub soolestikus kiiresti.

Ricotta-kohupiim sisaldab praktiliselt kõiki elusrakkude moodustamiseks ja funktsioneerimiseks vajalikke ühendeid – süsivesikud, rasvad, valgud, mineraalained, kaltsium, vitamiinid on kõiki asendamatuid aminohappeid sisaldava valgu ning hästiomastatava rasva allikad. Ricotta’s olev piimarasv sisaldab A-, E- ja D-vitamiini. Mineraalainetest sisaldab ricotta lisaks kaltsiumile ka kaaliumi, magneesiumi, naatriumit, kloori ja fosforit.

Eesti Tervise Arengu Instituudi andmetel on parimad kaltsiumiallikad piimatooted, sh ricotta-kohupiim, ning tarbida tuleks piimatooteid kuni 3% päevas. Üks portsjon on näiteks 100 grammi ricotta-kohupiima ja see annab juba 1/3 päevasest kaltsiumivajadusest.

Deanne sõnul on väga head tooted, mida Eesti turult leida võib, Estoveri Piimameister Otto tootesarja ricotta-kohupiim ja vanillimaitseline ricotta-kohupiim.

Piimameister Otto ricotta-kohupiim on traditsioonilist Eesti kohupiima meenutav itaaliapärane kohupiim, mis on valmistatud pastöriseeritud juustuvadakust. Mahedamaitseline ja õrnalt karamelline ricotta-kohupiim on tavalise kohupiimaga võrreldes väiksema happesusega, konsistentsilt tihe ja kergelt murenev. Tänu suurele vadaku- ehk seerumivalkude (albumiinide) sisaldusele omastab organism seda toiteväärtuslikku ja suure kalitsumisisaldusega piimatoodet väga hästi.

Piimameister Otto vanillimaitseline ricotta-kohupiim on maiasmokkadele, kes eelistavad klassikalisi maitseid. Mahe kohupiim on hõrgutava vanillimaitse ja mõnusalt täidlase konsistentsiga. Kohupiim on täiuslik koostisosa maitsva magusroa või mahlase kohupiimakoogi valmistamiseks, kuid sobib suurepäraselt ka lihtsalt desserdina naudimiseks. Valgupomm on valmistatud puhtast kodumaisest piimast ja on säilitusaineteta. Vanillimaitseline kohupiim sisaldab küll lisatud suhkruid, kuid 100 grammi kohta on lisatud kõigest 15 grammi suhkruid ning see jääb kenasti Tervise Arengu Instituudi soovitatud päevase lisatud suhkrute normi piiridesse.

Toitumisnõustaja ja personaaltreener Monika Kahro annab paar soovitust, kuidas ning miks klassikalist ricotta-kohupiima tarbida.

„Ricotta-kohupiimas leidub rohkesti vadakuvalku, mis on inimorganismile hästi omastatav, sisaldades kõiki vajalikke aminohappeid, sealjuures ka leutsiini (enim lihaskasvu soodustav aminohape) paremaks lihaste taastumiseks ning kasvatamiseks.

Pean veel oluliseks välja tuua ricotta-kohupiima suurt kaltsiumisisaldust, mida peamiselt läheb vaja meie luudele, hammastele, küüntele ning mis on vajalik ka paljude teiste inimorganismi funktsioonide tööks.

Toitumisnõustaja ja personaaltreenerina soovitan süüa ricotta-kohupiima alati koos täisteraviljaga, lisades kõrvale marju või siis soolaseks alternatiiviiks värsket juurvilja või salatit. Näiteks on väga hea kasutada ricotta-kohupiima täisterajahust kookides või küpsetistes koos marjadega või isegi salatites, leivamäärdena või valguallikana soolastes roogades.

Nii saad ricotta-kohupiimast parima maitseelamuse ja annad oma kehale täisväärtuslikku energiat ning vajalikke toitaineid ja hoiad magusaisud kontrolli all.“

Monika on välja mõelnud ühe imelihtsa ja kiire ricotta-maiuse, mida saab nautida nii vahepalaks kui ka täisväärtuslikuks hommikusöögiks.

Kasutatud kirjandus

1. Tervise Arengu Instituut; Eesti Toitumisteaduse Selts (2006). „Eesti toitumis- ja toidusoovitused“. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/130311768374_Eesti_toitumis_ja_toidusoovitused_est.pdf.

2. Eesti Toitumisteaduse Selts (2002). „Tervisliku toitumise tegevuskava“. www.ti.ttu.ee.

3. Maser, M., Varava, L. (2004). „Toidusoovitused“. Eesti Toitumisteaduse Selts.

4. Solak, B., Akin, N. (2012). „Health Benefits of Whey Protein: A Review“. Journal of Food Science and Engineering 2.