Suhted köögis — tore ühiskokkamine, mis muutub hetkega ühismasenduseks. Kuidas ühiskokkamine päriselt õnnestuks?
„Miks sa seda sibulat nii imelikult hakid?!“ jahmus noormees, kellega olin parasjagu üpris lõbusal kohtingul. Restorani asemel otsustasime toreda ühiskokkamise kasuks. Mina ka jahmusin. Aga mitte enda oskuslikust või mitteoskuslikust sibulahakkimisest, vaid tema kommentaaride peale. Kust tuleb tahe köögis teise toimetamist kommenteerima kukkuda? Ja kuidas saavutada harmoonia, nii et kõik oleksid rahul?
Ühiskokkamine tundub lõbus ja tore ajaviitmine, aga kas ikka on? „Kuidas söögitegemine läks?“ uuriti mult järgmisel päeval. Selgitusi jagades arvasin, et olen ehk tühjast-tähjast probleemi tekitanud, kuid sõprade-sõbrannade reaktsioonid olid sarnased. „Ei meeldi selline kommenteerimine. Tuju läheb ära ja isu ka. Ei ole tore koos kokata, kui keegi kõrval targutab. Tehku siis kõik ise,“ võeti luhta läinud kokkamine kokku. Kuidas ühiskokkamine päriselt õnnestuks?
