Beaujolais Nouveau tasub ära juua võimalikult värskena, aeg seda paremaks ei muuda. Juua tasub seda jahutatuna umbes 10-12 kraadi juures. Juurde haukamiseks on mõnusad külmad lihalõigud, pasteet, aga ka mõned linnulihatoidud.

Esmalt kolm fakti viinamarja kohta:

  • Gamay ja Beaujolais on nii tihedalt seotud, et marja ja piirkonda peetakse sageli samaks. Ehk siis tegemist on ühe viinamarjaga, mis on sedavõrd tihedalt konkreetse piirkonnaga seotud. Selleks on Beaujolais, mis on omakorda peaaegu monokultuurne. Seal on nimelt üle 25 000 hektari põlde, ent vaid 1% neist ehk 225 hektaril kasvab muid viinamarju.
  • Gamay maine on käinud pidevalt üles ja alla. Näiteks 14. sajandi alguses pärast katkuepideemiaid oli Gamay mari, millest sai Burgundia piirkonna lootusekiir, sest see on väga elujõuline, saagikas ja vähevastuvõtlik haigustele.
  • Gamay “pagendamise” taga on kaks hertsogit. 1395. aastal otsustas Philippe Julge, et mari võib ju vahva rahva päästja olla, aga temale see mari juhtumisi ei meeldi. Mõjuvõimsa hertsogina käskis ta Gamay asemele istutada Pinot Noiri. Veel hiljem tuli Philippe Hea, kes keelas Gamay sootuks. Nii jäigi see vaid Beaujolais’ piirkonda.


Alaline küsimus on, kas Beaujolais on või ei ole Burgundia piirkonna osa. Vaidlused käivad. Sisuliselt on tegemist erinevates maakondades asuvate aladega ja ega liiga rõõmsad ei ole nende mõttelise ühendamise üle inimesed ühelt ega teiselt poolelt.

Gamay üheks vanemaks on Pinot Noir ja teiseks Gouais Blanc. On nii tumeda kui heleda sisuga variatsioone. Ehkki peamiselt on temaga seotud juba mainitud Beaujolais piirkond, siis mõned kasvukohad on tal siiski veel. Gamay’d leiab näiteks Prantsusmaal Loire’is, kus ta on enamasti seguveinide osaks. Uues maailmas kasvab Gamay’d Austraalias Victoria piirkonnas ja USAs Oregoni osariigis.

Veini valmistamise peamine tehnika on süsihappegaasi-matseratsioon. Sel moel valmivad kõik Beaujolais Nouveau veinid. Keerulise nime taga on oluliselt lihtsam protsess, mis tähendab seda, et marjad pannakse käärima tervete kobaratena. Kobarate raskuse all purunevad alumised marjad, millest hakkab eralduma mahla. Käärivast mahlast eraldub süsihappegaas. Hapnik surutakse seetõttu nõust väljas ja käärimine toimub CO2 keskkonnas. Süsihappegaasi mõjul toimub käärimine ka purunemata marjadest. Sisuliselt võimaldab see tehnika saada veinist üsna kiiresti joodava veini, mis ei pea pikalt oma aega ootama. Nii et banaanised-tuttyfruttysed noored veinid ühes kirevate siltidega ette ja läheb!

Veinid, mida saates mekkisime:


Saates kuulasid saatejuhid Martin ja Keiu Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljeed Igor Sööti. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Kuula järjekordset joogisaate “Vala välja!” lindistust siit:

1x
00:00