Suurbritannia firma ostis 1980ndate lõpus Rumeeniasse veinimaja, mille keldrist leiti mitmeid vanu aastakäiguveine. Veinimaja toonane juht Dan Muntean otsustas need koostöös Dunkeri omanike Andres Villomanni ja Arvo Kasega tuua esimesena müüki just Eesti veinisõpradele.

Esimene Eestisse jõudnud vein võitis kohe Liivimaa parima veini tiitli ja sai tuule kiiresti tiibadesse ka poelettidel. Vaid napid kuus kuud hiljem hakkasid veiniperekonnaga liituma ka teised nüüdseks tuntuks saanud veinid. Kui populaarseks need veinid said, näitas ka see, et peaaegu kohe tulid turule Late Harvesti koopiad.

Ajalooliselt on Dreamer Late Harvesti veine valmistatud ainult Rumeenias. Hilisemas staadiumis lisandusid ka Saksamaal valmistatud pakiveinid.

„Lamav mees”

Olgu veini nimeks Late Harvest või Dreamer, palju laiemalt tuntakse mainitud veini selle hüüdnime ehk „Lamava mehe” järgi. Hüüdnimi pärineb veinietiketile säetud maalilt – tegelikult maali fragmendist, mis kujutab aasal pikutavat, laisklevat meest. Miks valiti veinietiketile just selline pilt?

Rumeenia hobikunstniku Gheorghe Babeti maalil „Ora Pranzului” ehk eesti keeles „Leiba luusse laskma” pikutav mees iseloomustab ideaalselt seda olukorda, mis valitses Rumeenia veinimajades kommunismi ajal. Kuna enamik nõukogude aja Rumeenia põllumehi olid rakkes maisi ja muude oluliste toiduainete kasvatamisega, olid viinamarjad alati farmis teisejärgulised. See aga tähendas seda, et viinamarjade korjamiseni jõuti alati alles pärast seda, kui kõik muu oli põldudelt ja peenardelt koristatud.

Nii toimus hiline korje ehk late harvest, mille tõttu olid viinamarjad küpsenud suureks, väga magusaks ja neist sai teha lihtsa vaevaga kerget, magusamapoolset veini. Selle järgi, kuidas toona Rumeenias veini suhtuti ja tänu hilisele viinamarja korjele, sai vein ka oma algse nime – Late Harvest. Lisaks, kuna esimene vein, millega Eesti turule tuldi, pärines 1985. aastast, siis peegeldasid nii veinietiketil olev maal kui ka veini nimi ideaalselt seda olukorda, mis nendel aastatel Rumeenias valitses ja kuidas viinamarjadesse sealses põllumajanduses suhtuti.

Praeguseks on Dreamer veinide etiketid mitmeid kordi vahetunud, kuid maalilt pärit lamav mees on jäänud alatiseks veini tutvustama. Hetkel ripub Gheorghe Babeti maal „Ora Pranzului” ühe Kanada kollektsionääri seinal ja nii maali omanik kui ka kunstnik teavad, et väikeses Eestis on see maalifragment müüdavaima veini etiketil.

Armastusega Rumeeniast

„Lamav mees” oli 1995. aastal Eestis justkui tärkava veinikultuuri käilakuju. Selle toote najal hakati nõukaajastu kange alkoholi traditsioonist tasapisi pöörduma veini usku. Seega võib „Lamavat meest” pidada Eesti veinikultuuri üheks teerajajaks ja miks mitte ka maskotiks, mis on jäänud tuhandete inimeste südamesse tänase päevani. Seda viimast fakti kinnitab ka asjaolu, et Dreamer veiniperekonna käes on praegu umbes 6% kogu kohalikust veiniturust ja iga inimene vanuses 21 kuni 65 eluaastat tarbib vähemalt ühe pudeli Dreamer veini aastas.

Dreamer veinide abil on „üles kasvanud” enamik praeguseid veinitarbijaid, kes on kursis Dreamer veinide olemusega. Samas tuleb nooremat veinisõpra silmas pidades märkida, et Dreamer veinide puhul ei ole tegemist ainult magusa veiniga, vaid see pakub elamust ka kuivema maitsega huvilisele. Siinkohal võib tuua näiteks mitmeaastase koostöö Eesti Grilliliiduga, millest sündisid poolmagusad Shiraz ja Pinot Grigio veinid, mis on loodud just grillitud toitude kaaslasteks.

Dreameri veinide 25 aasta juubeliks on Rumeenia veinimeistrid tulnud eestlasi rõõmustama ka täiesti uute veinidega: Chardonnay-Riesling ja Cabernet Sauvignon-Shiraz.


TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA!
ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.