„Eestis kasvab mitmeid mürgiseeni, mis on söögiseentega äravahetamiseni sarnased. Seeneäppides või veebis olevad seenepildid ei ole piisavad, et nende abil seeni tuvastada. Kui on kahtlus, mis seenega on tegu, siis las jääb seen parem metsa,“ soovitab Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Kui mürgistus siiski juhtub, tuleb helistada mürgistusinfoliinile 16662. Seenemürgistuse tõsiduse hindamisel on oluline teada, kui kiiresti pärast seene söömist tekkis seedehäire. Kui see tekkis 30 minutit kuni 2 tundi peale söömist ja selle tulemiks on ainult oksendamine ja seedehäired, leevenduvad need paari tunniga ja mööduvad hiljemalt ülejärgmiseks päevaks. Tõsisemate juhtumite korral algab oksendamine 6-8 tundi peale söömist ning kindlasti on vaja meditsiinilist abi. Erandiks on vöödikud, mille mürgistuse korral tekib kannatanul esmalt (kuni 1,5 ööpäevaks) tugev janutunne ja üksnes kerged seedehäired.

„Levib müüt, et seenemürgistuse korral tuleks okse või allesjäänud toit haiglasse analüüsimiseks kaasa võtta. Sellist analüüsi ei tehta ja seenemürgistuse ravimiseks ei ole see ka vajalik. Söödud seene tuvastamiseks on vaja infot seene korjajalt või seenetoidu valmistajalt. Oluline oleks teada, millist seent mindi korjama või arvati ostetavat. Nii seene välimuse kui ka mürgistuse sümptomite järgi on võimalik tuvastada seenemürgistuse tüüp ja määrata sobiv ravi,“ julgustab Mare Oder mürgistusspetsialistide poole pöörduma.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäevaringselt. Telefonile 16662 helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +372 79 43 79 4).