Menukas ahjufeta pasta tekitab küsimusi: miks see imeline roog kõikide fetajuustudega ei õnnestu? Mis vahe on fetal ja fitakil?
(3)Möödunud nädalal jagasime hetke kõige kuumemat feta-tomati pastaretsepti, aga paljudel on mure: juust ei muutu ahjus küpsetades kreemiseks ja mõnusaks nagu sotsiaalmeedias näha, vaid läheb tükki ja teraliseks. Miks see nii on ja milline on see kõige õigem feta? Miks mõne juustu nimi on hoopis fetaki või fitaki?
Õige feta peab olema tehtud lamba- ja kitsepiima segust ja sisaldama vähemalt 70% lambapiima ja mitte rohkem kui 30% kitsepiima. Erinevates Kreeka piirkondades on feta juust erinev: Makedoonia ja Traakia feta on tavaliselt pehmem, vähem soolane ja väiksema aukude arvuga; Tessaalia ja Kesk-Kreeka feta on tugevama maitsega; Peloponnesose feta on kuivem ja kõvem ning tugevama lõhnaga.
See kõik oleneb loomade liikidest, kohalikest taimedest ja tootmise spetsiifikast (näiteks sellest, kas juustu laagerdatakse puuvaatides või metalltünnides, ka lamba- ja kitsepiima täpsest proportsioonist).
Aga kõige olulisem on just see, et kasutatakse just lamba- ja kitsepiima ja just ülaltoodud ligikaudses proportsioonis. Kahjuks valged pehmed fetalaadsed tooted sageli ei järgi neid nõudeid — neid toodetakse pigem lehmapiimast. Muide, just selle tõttu nad ongi odavamad: lambapiim on kallis, kuna ühe kilo juustu tootmiseks on vaja vähemalt nelja kilo lambapiima. Tõenäoliselt, see on peapõhjus, miks need ahjus käituvad erinevalt.
Õige fetajuustu nimi peab olema ainult feta, just need neli tähte, mitte fitaki, fetaki, fetta või fita, sest feta on kaitstud päritolunimetusega (PDO) toote EL-is, ja selle nime all saab olla ainult see juust, mis oli toodetud Kreekas (isegi mitte kõikides selle piirkondades) vastavalt kõigile nõuetele. Kreeklased suhtuvad feta tootmisse väga tõsiselt. Kuna see on tõenäoliselt nende tuntuim bränd, siis vaatamata sellele, et Kreeka fetad saavad erineda teineteisest maitse poolest, nad on kõik originaalsed ja õiged.
Sellest, et juust on toodetud just Kreekas, peab teatama mingi märk pakendi peal. Tavaliselt see on Kreeka lipp, mille all võib ka olla kirjas: Ελληνικό προϊόν/Product of Greece (Made in Greece/Greek product). Peab ka olema PDO märk — kollased tähed punakollases ringis, ja Agrocerti, Kreeka Põllumajandus- ja Toiduameti silt.
Lisan ka natuke statistikat: 2017. aastal toodeti Kreekas 121 000 tonni fetat, neist eksporditi 56 760 tonni. Kõige rohkem fetat, 43,1%, toodeti Tessaalias. Kesk-Makedoonias toodeti 16%, Epeiroses 15,6% , Lääne-Kreekas ainult 11,9%.. Veel vähem, 3,7% toodeti Egeuse mere saartel. Pole siis ime, et fetalaadsed tooted on nii levinud — kreeklased lihtsalt jätavad rohkem kui poole toodangust endale, kuigi nõudlus maailmas on suur.
