Küpsetiste peenhäälestus: glasuurimine. Ka silm sööb!
Glasuurimine on üks toidu järeltöötlemise protsesse, suurepärane viimistlus. Muide sõna "glacer" tähendab prantsuse keeles midagi sellist nagu "kõrgläikega varustatud".
Erinevad koogiglasuurid
Glasuurimist seostatakse enamasti küpsetistega, sest koogid, sõõrikud ja kuklid saavad magusa glasuuriga täiusliku viimistluse. Kõige tavalisem on tõenäoliselt suhkruglasuur. Viimase puhul pole kuumutamine vajalik. Koostisosasid segatakse, kuni moodustub sile viskoosne mass, kirjutab portaal Fooby.ch
Kui suhkruglasuur on liiga õhuke, imendub see küpsetise sisse ja on vaevu nähtav. Kui glasuur on liiga paks, on seda raske peale kanda ja kuivamine võtab palju aega. Glasuurile maitse lisamiseks võite vee asemel kasutada näiteks sidrunimahla, kohvi või rummi. 100 grammi tuhksuhkru kohta läheb vaja umbes üks supilusikatäis vedelikku. Kas valge glasuur on teie jaoks liiga igav? Seda saab näiteks toiduvärvide või looduslike värvainetega toonida. Spinat, porgand või peet sobivad selleks suurepäraselt!
Šokolaadiglasuur
Šokolaadiglasuur on kirglike pagarite seas väga populaarne. See lisab šokolaadiga küpsetistele maitset veelgi juurde.
Šokolaadiglasuuri saate ka ise hõlpsalt valmistada: šokolaadi sulatamisest tavaliselt ei piisa, sest vajate ka komponenti, mis muudab glasuuri elastseks. Näiteks võite vesivannil hoolikalt sulatada 150 grammi valitud šokolaadi koos 100 grammi või või kookosõliga. Vesivannil šokolaadi sulatamine tähendab, et kuuma veega kausis on teine kauss, milles sulab šokolaad. Jälgige, et veeaur ega vesi šokolaadipotti ei satuks, sest siis läheb šokolaad tükki. Enne glasuuritavale pinnale kallamist-määrimist tuleks lasta šokolaadil jahtuda umbes 30 kraadini.
Teise võimalusena ajage 200 milliliitrit koort keema ja lahustage selles 200 grammi jämedalt hakitud kuvertüüri või šokolaadi ning kasutage seda koogi glasuurimiseks.
