Mida kujutab endast gastrosoofia?

See mõiste kõlab halva kõhuhädana, aga tegelikult tähendab hoopis midagi muud. Gastrosoofia on teadus söömisest ja see pole uus leiutis, sest inimesed on alati mõelnud oma toidule ja heaolule.

Gastrosoofia on inimeste jaoks olnud aastatuhandeid oluline. Juba muistsete egiptlaste jaoks olid toit ja elu omavahel tihedalt seotud. Filosoofide jaoks on küsimus toidust olnud alati aktuaalne. Kreeka õpetlane Epikuros (341–270 e.m.a) nägu toitu kui võimalust kõhu kaudu head kogeda. Prantsuse filosoof ja kirjanik Michel de Montaigne (1533-1592) lähenes toidule ja maitsele läbi naudingu, mis hõlmas kõhtu ja elu laiemalt. Descartes (1596-1650) nägi toidu ja mõtte vahel tihedat seost ja Friedrich Nitzsche (1844-1900) seostas intelligentsust seedimisega, sest homo sapiens arendas ja viimistles maitsemeele kultuuri, kirjutab portaal Messerspezialist.de.

Kaasaegne gastrosoofia

Parun Eugen von Vaerst (1792-1855) lõi moodsa gastrosoofia mõiste. Oma teoses "Gastrosoofia ehk Õpetus toidunaudingutest" toob ta välja kolme tüüpi sööjad:

Gurmaan kui "magusaarmastaja", kes ei tunne mõõdukust. Tänapäeval mõistetakse seda kui "toidunautlejat", andmata negatiivset hinnangut. Gurmaan on nutikate roogade ja jookide tundja.

Gastrosoof naudib meeltega ja valib ainult selle, mis on tema tervisele ja moraalile kasulik. Gastrosoofia mõiste on alates 19. sajandist laienenud. Nüüd sisaldab see kõike, mis on seotud toidu ja jookide valmistamise ja esitlemisega. Siia kuuluvad kõik toiduvalmistamist, küpsetamist, serveerimist, söögiriistu või lauakaunistamist käsitlevad raamatud, samuti menüüd, aga ka erinevad tootmisprotsessid.

Gastrosoofia kui teaduslik õpetus

Gastrosoofia teaduslik levik on alles lapsekingades. Salzburgi ülikool on loonud interdistsiplinaarse kursuse, mis ühendab selliseid valdkondi nagu:

toitumissotsioloogia

kultuurilugu

antropoloogia

filosoofia

Kas me vajame gastrosoofiat?

Supermarketisse sisenemine näitab tegelikku probleemi, millega täna silmitsi seisame. Riiulid on täis toitu igas kujuteldavas värvitoonis ja kujus. Kõik on saadaval igal aastaajal, kui mitte värskelt troopilistest piirkondadest lennutatud, siis vähemalt külmutatud kujul. Kas valida kallis luksustoode või tööstuslikult töödeldud valmistoit? Kiirtoidutööstus ei muuda iganädalaste ostude osas otsuse langetamist kergemaks. Itaalias tekkis aastaid tagasi aeglase toidu idee: eesmärgiks seati hooajalisus, piirkondlike toitude valmistamine ja kohalike retseptide väärtustamine. Salzburgi ülikooli gastrosoofiaõpe vaatleb kasvavat ülekaalulisust ja toitumishäireid ning tarbijate ebakindlust teaduslikust aspektist.

Mida me ise saame teha, et elust rõõmu tunda?

Toiduvalikud peaksid alati keskenduma küsimusele: millist mõju avaldab toit meie kehale ja vaimule? Mahetalunikelt liha ostmine või hakkamasaamine ilma loomsete saadusteta, on otsus, mille igaüks peab ise tegema, ilma et peaks pärast söömist muretsema halva südametunnistuse pärast. Samuti peab igaüks vastama küsimusele, palju hea toit maksab? Pilk koostisosade loendisse võib sageli olla esimene vihje õige isikliku otsuse langetamiseks.