“Intensiivne põllumajandus ja rafineeritud toidu rohke tarbimine on meid viinud nii kaugele, et seedetrakti mitmekesisus on oluliselt vähenenud,” ütleb Kaarel. Et teatud baktereid tagasi saada on olemas vaid äärmuslikud meetmed. Näiteks bakterite tagasi istutamine ehk väljaheite ülekanne. See tähendab, et võetakse terve inimese väljaheide ning siirdatakse patsiendi jämesoolde.

“Loomulikult ei sobi selleks iga inimese väljaheide. Ameerikas tegeleb selle üks ettevõtte, kes väidab, et sobib umbes iga neljakümnes inimene, sest see doonor ei tohi olla ülekaaluline ega mingis muus mõttes haige. Väljaheited kontrollitakse hoolikalt läbi, et seal poleks viiruseid ega ohtlike baktereid,” teab Kaarel rääkida. Tema sõnul pole sellist protseduuri veel Eestis tehtud, kuid näiteks Soomes juba tehakse.

Pikemalt teeme juttu sellest, kuidas tänapäeva moodsad dieedid nagu keto, aga ka veganlus ja kiudainevaene toit kõhubakteritele mõju avadlavad ning mitu toidukorda päevas neile kõige enam meeltmööda on.

Eraldi teemana käsitletakse ka beebide seedetrakti mitmekesisust ning seda, mida ema saab ära teha, et beebi kõhubakterite olukord oleks positiivne. Lapse mikrobioota areng hakkab juba emaüsas, kuid ühtteist saab ära teha ka hiljem.

Lisaks jagab Kaarel soovitusi, kuidas kõhubakterid õnnelikuna hoida. Huvitav seos on sellel näiteks toore kartuli ja mitte veel liiga valmis banaaniga.