Kuidas süüa nagu tsaar?
Loomulikult ei lase me võimu näitamiseks serveerida endale ja oma seltskonnale 300 grillitud vutti nagu seda tegi Ivan Julm, kuid vutti saab tänapäeval lubada endale igaüks. Tuleb meeles pidada, et uhkeldavate õhtusöökide mõte tsaaride ja keisrite ajal oli peale toitlustamise ka olukorra spektaakellikkuse, meelelahutuse ja loomulikult oma suuruse demonstreerimises. Televiisoreid, kino või nutitelefone ei olnud ning seetõttu toimusid suured söömaajad koos teatri, tsirkuse ja kontsertiga.
Kuningate ja tsaaride söömisharjumused ning suurejoonelisus on säilinud tänapäevani. Muutunud on ainult selle eest maksja ja mingitki mõistlikud kalkulatsioonid kulude osas. Kui varem maksid selle bakhanaali kinni talupojad kümnisega, siis tänapäeval maksab riik oma eelarvest. Juba näiteks 19. sajandi lõpus hakkasid tsaarid oma kulusid piirama ning suurtele söömingutele määrati eelarved, mille piiresse tuli jääda.
Prantslased viisid juba ammu toidu võrdsele tasemele kõrgkunstiga, süües kõike võimalikku äärmiselt uuenduslikus kuues. Jätame nemad hetkeks kõrvale ning vaatame lähemal ringi.
Peeter Suur jõi alati kalja
Ühed rikkalikuma toidusedeliga monarhid on alati olnud venelased. Olgugi et väga täpseid andmeid vanemate keisrite toidusedeli kohta enam alles ei ole, siis säilinute seas tõuseb erilise suursugususega esile Ivan Julm. Tõelise gurmaanina sõi ta väga isukalt just Vene toite ning serveeris neid alati ka oma külalistele.
Kuulus Vene kirjanik ja ajaloolane Aleksei Tolstoi on kirjeldanud ühte tsaar Ivan Julma söömingutest: ”Kui luigeroad olid söödud, lahkusid teenijad paarikaupa ning ilmusid tagaruumist 300 praetud jaanalinnuga. Seejärel serveeriti kulebjaakat ja kanalihapirukat. Järgmiseks käiguks kaeti laud erinevate sültidega, mille keskele tõsteti vürtsikates ürtides hautatud kureliha, ingveris marineeritud kuked, luustatud kanad ja kurgisalatiga pardid. Lisandina serveeriti ka kolme uhhaad”.
Mõnel puhul oldi ka tagasihoidlikum, näiteks ei priisanud Peeter Suur üldse nii, nagu oleks olnud seisuse kohane. Peeter Suure lemmiktoitudeks olid kapsasupp, grillitud liha ja sink hapendatud kurgi ja sidruniga ning puder. Kui leida üks toidukirg, siis Peeter Suurele meeldis Limburgeri juust. Ametlikel üritustel jõi tsaar Rhône oru või Ungari magusaid veine, talle meeldis ka aniisiviin, kuid igapäevaselt jõi kalja.
Kuninganna Victoria ja purgatoorium
18. sajandi lõpus Inglismaad valitsenud kuninganna Victoria 63-aastase ametiaja jooksul muutus kuninglik söömaaeg üsna palju. Peamise muudatusena uuendas Victoria toitude serveerimist oma pidudel – mitmekäigulisi õhtusööke serveeriti venepäraselt ehk käikudena üksteise järel.
See võis osutuda külaliste jaoks probleemiks, sest kuninganna sõi äärmiselt kiiresti. Tavaliselt umbes neli tundi kestva ning neljast kuni kuuest käigust ja seitsmest kuni üheksast roast koosneva õhtusöögi võis kuninganna süüa 30 minutiga. Iga roa lõpetamise järel lasi kuninganna eemaldada kõikide sööjate taldrikud ja serveerida järgmise roa. Need, kelleni käigu serveerimine polnud veel jõudnud, jäid sellest seetõttu tihti ka ilma.
Kindlasti serveeriti kuningannale alati austrikastmes turska, lambakarreed ja pardi ballotiini.
