Seitse põnevat hapendatud köögiviljade retsepti ja palju nippe-nõkse selleks, et hapendamine kindla peale õnnestuks
Hapendamine – see on teisisõnu piimhappebakterite abil toiduainete säilitamine. Hapendamine teeb maailma koduköökides come back’i. Tipprestoranidest uue alguse saanud vana tava on huulil kõikjal ja hapendamine on kasutuses eelkõige marineerimise asemel. Nende kahe meetodi vahe on põhimõtteline. Kui marineerimise puhul on eesmärgiks äädika abil kõik elusorganismid marinaadis hävitada ja tänu sellele purki ületalve hoida, siis hapendamise puhul pannakse piimhappebakterid säilitajatena tööle.
Hapendatud kirsstomatid selleri ja küüslauguga on nii head ampsud: vahepalaks, leivale sättimiseks, supi sees kasutamiseks, salatile lisamiseks või tugevama toidu juurde kergeks salatiks. Ingveriga hapendatud värvikirevad porgandipulgakesed on mõnus suupiste või praekõrvane, mida sobib kas või niisama krõbistada. Proovi ka hapendatud baklažaani porgandi-petersellitäidisega ning hapendatud tšilli- ja jalapeño-pipraid.
Suvine ja roosa segasumma-hapuköögivili sobib raekõrvasena või ka niisama värske salatina. Suvisel ajal võid neist köögiviljadest valmistada aga külmsuppi.
Ananassisalsast võib saada teie lemmik näiteks tex-mex-õhtuks erinevatele Mehhiko roogadele lisasära andmiseks, aga ka niisama salatites kasutamiseks. Hapendatud šalottsibulad rosmariiniga on tänuväärseks lisandiks näiteks grillitud liha või šašlõki juurde, salatitesse või suppidesse.