Sporditoit on tavalise toidu kontsentraat, millest on tehnoloogia abil välja puhastatud ballastaine ühendid ning samuti ebavajalikud koostisosad. Konkreetsemalt rääkides siis valgulise päritoluga sporditoidust on eemaldatud rasvad ja liigsed süsivesikud. Suures osas süsivesikutest koosnevatest toodetest on eemaldatud liigne rasv ja valkude hulk on viidud miinimumini. Energeetilistest süsivesikulistest toodetest on eemaldatud kõik valgu ja rasva fraktsioonid, et tagada kohene imendumine.

Millele peaks pöörama spordi tarbeks toitudes tähelepanu?

Sporditoitude tarvitamisel tuleb silmas pidada ala/treeningu spetsiifikat. Arvesse tuleb võtta sportlase koormust ja eesmärke.

Millest peaks spordi tarbeks toitudes hoiduma, mida just eelistama?

Tarbida tuleks tunnustatud tooteid. See tähendab seda, et iga nurgataguse firma toodangut ei tasu kinnisilmi usaldada.

Läheme konkreetsemaks: kas sporditoitumises saab vaadata eraldi kulturisti, jalgpallurit, suusatajat ja iluvõimlejat?

Siinkohal tulebki mängu ala spetsiifika. Antud aladel on treeningud väga erineva koormuse ja iseloomuga. Toitainete vajadus on kõigil erinev.

Milline peaks olema toit hommikul, päeval ja õhtul kui tegemist on trennipäevaga? Aga milline kui on trennijärgne päev?

Kõik jällegi oleneb. Kas treening on õhtul või hommikul. Võib-olla on päevas 2 treeningut. Vastavalt sellele saab määrata süsivesikute hulga toidukordades. Treeningujärgsel päeval ei pea sisuliselt toitumist muutma. Toidukogused pisut väiksemad kui treeningpäeval aga mitte oluliselt, sest keha vajab taastumiseks toitaineid. Taastumine toimub puhkuse ajal. Ära jääbki peale trenni tarbitav nii nimetatud “sporditoit”.

Kui rääkida toitainetest, siis mida on sportimiseks kõige enam vaja ja mida süües seda kõige kiiremini saab?

Sportlase menüü peab olema mitmekülgne. Ei ole sellist asja, et mida on kõige rohkem vaja. Tasakaalus peavad olema valgud, rasvad ja süsivesikud. Ilma valkudeta ei taasta me lihaseid. Ilma süsivesikuteta ei jõua me trenni teha ja ilma rasvadeta tekivad hormonaalsed häired. Kõik peab olema tasakaalus ja reguleeritud vastavalt konkreetse indiviidi vajadustele.

Millisest toidust või toiduainetest peaks 100% loobuma sportides - lõhuvad organismi, võtavad energia, ei taasta jne.?

Vastus on lihtne. Loobuma ei peaks millestki. Ei ole olemas valesid toite. On valed kogused. Mõõdukus ja tasakaalustatud toitumine on edu võti.

Kuidas sa suhtud toidulisanditesse? Millised on õigustatud ja millised mitte?

Toidulisanditesse suhtun hästi. Olen tarbinud toidulisandeid üle kahekümne aasta ja tegelen igapäevasel toidulisandeid müüvas ettevõttes ärijuhina. Toodete valik on läinud väga mitmekesiseks ja igal tootel on oma funktsioon.

Milline näeb välja sinu kui tippsportlase trenni ja võistlusaegne päevamenüü? Milline aga võistlusperioodi vaheline menüü?

Minu menüü koosneb peamiselt puhast toorainest valmistatud toitudest. Liha, kala, munad, piimatooted, riis, kaerahelbed, köögiviljad, puuviljad jms. Võistluste vahelise perioodi ja võistluseelse perioodi erinevus on ainult kogustes. Toiduained püsivalt sisuliselt samad aasta ringselt. Samuti tarbin aastaringselt toidulisandeid.

Mille vastu toitu valides Eesti amatöör- ja harrastussportlased peamiselt eksivad?

Harrastajad ja tippsportlased ei tea tihtilugu taastumise põhitõdesid. Väga palju oleks vaja teavitustööd teha. Usun, et see parandaks kõvasti meie sportlaste tulemusi. Ei ole harvad juhused kui harrastajad ei tea isegi seda, millistest toitudest tulevad süsivesikud, valgud, rasvad.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid