Putukad päästavad maailma? Nad võimaldavad toota vajalikku toidukraami efektiivselt ning keskkonda säästvalt

Mõte sellest, et peaksime hakkama eluspüsimiseks ja proteiini saamiseks putukaid sööma, ajab enamikul inimestel südame pahaks. Vähem ebameeldiv on aga tunne siis, kui rääkida putukate söömisest pulbri kujul: smuutides, hommikuhelvestena, leivajahu lisandina ja nii edasi. Kuid mis tunne tekib siis, kui öelda, et putukad (neist valmistatud graanulid) oleksid peamiselt loomade ja kalade sööt? Kui süveneda, selgubki, et putukad võivad maailma päästa.

Eesti Putukatööstuse Liidu ja ettevõtte BugBox juht Erlend Sild ütleb ka ise, et inimene saab putukatest väga puhast ja toekat proteiini, kuid inimene ei ole kindlasti putukatest valmistatud toitainete peamine ega ka esmane konsumeerija. Novembris tõusis inimkonna arvukus ametlikult 8 miljardi inimeseni, kõik need inimesed soovivad süüa ja aina paremini, rikkalikumalt ja mitmekesisemalt. See aga tähendab, et aina enam tuleb kasvatada loomi, puu- ja juurvilju, teravilja. Põllumaad selleks võetakse maailma kopsude ehk metsade arvelt. Putukatest valmistatud loomasöödaga on võimalik see võrrand teistpidi keerata ja toota vajalikku, inimesele mõeldud toidukraami palju efektiivsemalt ning keskkonda säästvamalt. Vähemalt nii usub pikalt putukatega tegelenud Sild.

„Toiduks mõeldud putukaid saab kasvatada väga piiratud tingimustes, kasutades selleks muu toidutootmisvaldkonna ülejääke. Meie Paldiski tehases kasvatatavad kilgid söövad rohetööstuse taimseid kõrvalsaadusi – porgandi- ja kartulikoori, kapsalehti, brokolivarsi ja muud sellist kraami granuleeritud kujul. Rohegraanuleid saab pikalt säilitada ja söödakoguseid täpselt doseerida, mis teeb ka tootmise maksimaalselt efektiivseks. See tähendab, et lisaks putukate tootmisele saab läbi meie lahti ka „toiduprügist“. Nõudlus putukatest valmistatud proteiinide järele on väga suur,“ lisab Sild.