Kuidas linnas elamine meie tervisele mõjub? Loe, mis haigused mürakeskkonna asukaid enim ähvardavad

Linnas elades on inimestel kogu aeg kiire. Uskumus vähesest vabast ajast suunab kasutama rohkem valmistooteid ja vähem pöörama tähelepanu tasakaalustatud toitumisele ning toitumismustritele.

Üha enam inimesi üle maa­ilma elab linnades, kus tiheli olles suureneb igapäevane müra- ja saaste­tase, nakkused levivad kiiremini, kiirustamine lisab stressitaset ja kuumalained on raskemini talutavad.

Suurlinnades on mureks eelkõige inimeste ülekaal, kuna toidusedelis leidub liigselt suhkrut, rasva ja loomset valku, liikumist aga aina vähem. See omakorda tõstab vähi ja südameveresoonkonna haigustesse haigestumist. Eestis pole õnneks selles mõõdus suuri linnu ja terviseteadlikkus võib olla linnades isegi parem kui maapiirkondades. Linlased rassivad spordiklubides, basseinides ja jooksuradadel, maal või linnade lähistel aga need võimalused vahel puuduvad ja viimanegi vaba aeg kulub edasi-tagasisõidule. Vähene vaba aeg suunab kasutama rohkem valmistooteid ja vähem pöörama tähelepanu tasakaalustatud toitumisele ning toitumismustritele. Diivanil puhkamine tundub ahvatlev, kui köögis söögitegemisest pole saanud harjumust või üht vaba aja kasulikult veetmise viisi.