Faktum-Ariko poolt läbiviidud uuring kinnitas, et kanaliha on eestimaalaste toidukorvis sealihast mööda läinud – kui sealiha sööb vähemalt korra nädalas 71 protsenti küsitletutest, siis kanaliha 77. Kala sööb igal nädalal 55 protsenti ja veiseliha vaid 20 protsenti Eesti inimestest.

Korra kuus või sagedamini sööb kana 96 protsenti küsitletutest, kanaliha ei tarbi kunagi vaid 1 protsent küsitluses osalenuist. Sealiha sööb vähemalt korra kuus 93 protsenti inimestest ja ei söö kunagi 3 protsenti.

Toitumisnõustaja Teele Teder märkis, et kanaliha tarbimise trendi kasv on igati tervitatav.

„Paljudel inimestel kaasneb sealiha seedimisega raskustunne kõhus. Kanaliha on seevastu kerge seedida. Lisaks saab kanaliha näol edukalt vähendada küllastunud rasvade tarbimist, sest kanaliha rasvasisaldus on umbes 11 protsenti, millest enamus asub nahas. Kui süüa nahata kanaliha, siis on rasvasisaldus vaid kuni 5 protsenti,“ selgitas Teder.

„Kanaliha aitab kontrollida päevast kalorite tarbimist ning tänu sellele kaalu hoida või langetada, lisaks tekitavad kanalihas olevad madala rasvasisaldusega täisväärtuslikud valgud pikemaks ajaks täiskõhutunde ning aitavad hoida toidusedeli tervisesõbralikuna.”

Kanaliha tervislikkusele aitab üha rohkem kaasa ka tootjate pingutus ja investeeringud kanade heaolu parandamiseks, mis vähendab nende stressitaset ning haigestumise võimalust.

Naiste ja meeste kanaliha tarbimises märkimisväärseid erinevusi pole, küll saab välja tuua ühe vanusegrupi – üle 65-aastased eestimaalased tarbivad võrreldes teiste eagruppidega kanaliha pisut vähem. Vähemalt korra kuus sööb kanaliha 94 protsenti pensioniealisest elanikkonnast. Eesti- ja venekeelse elanikkonna kanaliha tarbimine on sarnane, kuid pisut enam söövad kana vene emakeelega Eesti inimesed (vastavalt 98 ja 96 protsenti).

Uuringu viis aprillis läbi Faktum Ariko, valimi suuruseks oli 800 Eesti inimest. Uuringu tellis Läti suurim kanatootja Kekava.

Maitsed.ee