Läti ühe suurima põllumajandusettevõtte ja munatootja AS Balticovo uuringust selgus, et kanade pidamisviis ei mõjuta oluliselt munade toiteväärtust. Suuri erinevusi vabalt peetavate kanade, õrrekanade ja puurikanade munadel ei täheldatud ning need sisaldavad peaaegu täpselt samas koguses mineraalaineid ja vitamiine.

Poeriiulitel olevatel kanamunapakenditel on reeglina üks neljast templist, mis viitab kanade pidamisviisile: 0 – mahepõllumajanduslik tootmine; 1 – vabalt peetavate kanade munad; 2 – õrrekanade munad; 3 – puuris peetavate kanade munad. Huvitaval kombel ei ole toiteväärtusel inimeste seisukohast viimase kolme pidamisviisi puhul suuri erinevusi, sest sellisel viisil toodetud munad sisaldavad peaaegu täpselt samas koguses mineraalaineid ja vitamiine. Seda tõestas uuring, mille tegi Läti loodusteaduste ja tehnoloogia ülikooli toidutehnoloogia teaduskonna teadlane Asnate Ķirse-Ozoliņa.

Uuringus analüüsiti ettevõtte kolme pidamisviisiga kanade mune (vabalt peetavad kanad, õrrekanad ja puurikanad) ning võrreldi nende keemilist koostist ja mikrobioloogilist kvaliteeti. Uuring tõestas, et kõik muna tüübid vastavad asjakohastele toiteväärtust puudutavatele eeskirjadele, ning väikestest erinevustest hoolimata puudub sellel toitumisalane mõju. Uuring ei hõlmanud mahepõllumajanduslikke mune, sest need kuuluvad eri kategooriasse – mahepõllumajanduslikes ettevõtetes toidetakse kanu mahepõllumajandusliku söödaga.

Minimaalselt suurem kolesteroolisisaldus vabalt peetavate kanade munades

Kui võrrelda erinevates tingimustes peetavate kanade munade toiteväärtuslikke parameetreid, võib täheldada, et puurikanade munad sisaldavad paar grammi vähem valku kui vabalt peetavate kanade ja õrrekanade munad. „See paari grammi võrra väiksem valgusisaldus puurikanade munades ei avalda mingisugust toitumisalast mõju,“ selgitab Ķirse-Ozoliņa. „Loomulikult ‒ kui sööd kaalus juurdevõtmiseks päevas korraga kilo mune, siis on erinevus ligikaudu 20 grammi. Kuid tavainimene sööb päevas 1–2 muna ja siis on erinevus valgusisalduses vaid ligikaudu 1–2 grammi.“

Uuringus ei leitud vastuolusid ka teiste toitumisalaste parameetrite puhul, ehkki väikseid erinevusi esines. Vabalt peetavate kanade munad sisaldavad 10% vähem rasva (st 1–2 grammi), samas nii need kui ka õrrekanade munad sisaldavad puurikanade munadest rohkem kolesterooli ‒ vastavalt 32% ja 64%. „Toote kolesteroolisisaldus on ühiskonnas väga aktuaalne teema, eriti inimeste puhul, kellel on probleeme selle taseme reguleerimisega. Uuringus täheldati, et puurikanade munad sisaldasid vähem kolesterooli kui teiste kanade munad. Tuleb siiski märkida, et munas sisalduval kolesteroolil on minimaalne mõju tervete inimeste üldisele kolesteroolitasemele,“ selgitas uuringu tegija.

Erinevad, kuid toitumisalaselt piisavad mineraalide ja vitamiinide allikad

Võrreldes teiste munadega sisaldavad vabalt peetavate kanade munad pisut vähem A- ja E-vitamiini, kuid rohkem D-vitamiini ja biotiini. Seevastu õrrekanade munad sisaldavad kõige vähem B1- ja B9-vitamiini. A-, E-, B2-vitamiini, fosforit ja seleeni sisaldavad aga kõik munad.

Vabalt peetavate kanade munade eelis on suurem joodisisaldus, mis võib olla kasulik inimestele, kes ei saa toidust piisavalt joodi, näiteks lapseootel naised. Seevastu teiste analüüsitud vitamiinide ja mineraalainete sisaldus on kõigi kolme pidamisviisi puhul liiga väike, et tagada 15% igapäevasest soovituslikust annusest toote 100 grammi kohta. Need näitajad ei ole piisavad ühegi pidamisviisi korral ja see tähendab, et ainult munadest toitumine ei tagaks organismile kõiki vajalikke vitamiine.

Ehkki erinevates tingimustes peetavate kanade munad sisaldavad pisut erineval määral valke ja rasvhappeid, sisaldavad kõik suures mahus valke, monoküllastumata rasvhappeid ja oomega-3-rasvhappeid. Valimisse kuulunud munade toitainete sisalduse erinevus oli kaduvväike, seetõttu ei ole võimalik öelda, et üks valimisse kuulunud munade tüüp on inimeste toitumise seisukohast parem.

Hooajalised kõikumised

Sedalaadi uuring tehti Lätis esimest korda ja seetõttu on tegemist pelgalt esimese sammuga põhjaliku analüüsi suunas, mis võiks tulevikus aidata munakanade sööta veel paremaks muuta. Uuring tehti eelmise aasta septembri alguses ja seetõttu võivad tulemused olla erinevad, kui katset korrata mõnel teisel aastaajal. Aasta arvestuses võiks vabalt peetavate kanade munades täheldada kõige suuremaid erinevusi, sest suvel on kanadel juurdepääs väljast leitavale toidule ning see mõjutaks suurel määral munades sisalduvate vitamiinide ja mineraalainete valikut, samas kui talvel sellisele toidule juurdepääs puudub. See uuring näitab siiski juba selgelt, et kanade pidamistingimustel ei ole märkimisväärset mõju munade koostisele ja kvaliteedile.

Kanamunade kvaliteedi parameetreid hinnati kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega, samuti dokumendiga „Soovitatavad energia- ja toitainekogused Läti elanikkonnale“. Kõik valimisse kuulunud munad pärinesid ettevõttest AS Balticovo.

Teabematerjali koostas Lana Janmere, Läti loodusteaduste ja tehnoloogia ülikooli kommunikatsiooni- ja turunduskeskuse kommunikatsioonijuht.

PromoOma Maitse