„Nii kõrgele tõusnud eelistusportsent näitab, et kodumaine toidukaup on usaldusväärne ja kvaliteetne meie tarbijate silmis,“ ütles uuringu tellija, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp. „Samas tuleb arvestada, et tegemist on hoiakulise eelistamisega. Uuringud näitavad, et tegelikkuses moodustab eestimaine toidukaup ainult 60% toidukorvist. Seega on nii kaubandusel kui tööstustel veel palju teha, et kõrge hoiakuline eelistamine väljenduks ka reaalsetes ostuotsustes, sest eestimaise toidukauba ostmise tarbimise kaudu saab igaüks toetada kodumaist toidutootmist.“

Viimase aastaga on kodumaise eelistamine kasvanud mõnevõrra rohkem eesti keelt kõneleva elanikkonna seas – 85 protsendilt 91 protsendile. Samuti soosivad kodumaist pisut enam naised kui mehed – vastavalt 91 ja 89 protsenti.

Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog rõhutas, et suuri erinevusi sotsiaaldemograafilistes rühmades siiski pole. „Viimase viie aasta jooksul on Eesti elanike erinevate rühmade arvamused kodumaise toidu suhtes muutunud üksteisele oluliselt lähedasemaks,“ lisas Voog.

Selveri juht Kristi Lomp tõdes, et tarbijad eelistavad küll kodumaist kaupa, kuid otsused tehakse paljuski siiski hinna alusel.

„Kui eestimaise toote kõrval on letis odavam sama kategooria importtoode, siis osad peavad tegema otsuse siiski rahakoti võimalusi arvestades. Puu- ja juurvilja osas on pilt mõnevõrra teistsugune. Kui hooajaliselt on meil eestimaiseid vilju saada, siis on rohkem neid tarbijaid, kes ostavad kodumaist. Kuid näiteks kalatoodete puhul eelistatakse rohkem eksootilisi maitseid,“ rääkis Lomp Selveri kogemuse põhjal.

„Samas on üks eraldi kategooria, kus järeleandmisi ei tehta – lastetoitude puhul on kasvanud eestimaise ostmine viimase kolme aastaga nullist 30 protsendini ja seda eelkõige tänu Salvesti Põnni tootesarjale.“