TULEVIKUTOIT | Putukad meie toidulaual: kui palju nad tegelikult maailma päästavad?
Mõned nädalad tagasi käis Maitsed.ee Viking Line kutsel nende laeval Helsingis maitsmas igakevadist uut menüüd, mis sellel korral keskendub tulevikutoidule ja täpsemalt putukate söömisele. Putukaid kasutati einetel pigem lisandi ja maitseainena, kui tõelise toorainena. Siit tekkis ka küsimus, et kui palju putukad meie toidulauda tegelikult rikastavad ja maailma päästavad.
Soome riik sai äsja EL-ilt eristaatuse ning riigis võib nüüd legaalselt kasvatada putukaid ka toiduks. Siiamaani oli Euroopa Liit keelanud putukate toiduks kasutamise, vaid vähesed piirkonnad omasid seda luksust – madalmaad, Suurbritannia, Taani ja mõni piirkond veel.
Tänu sellele on Soomes turul palju firmasid, kes kasvatavad just einelaua rikastamiseks erinevaid "kõvakoorelisi". Palju tarvitatakse putukaid toiduks Aasias ja Aafrikas, vanas maailmas vähe. Samas ei pääse me sellest väikese rohelise jalajäljega proteiinist tõenäoliselt pikalt, rahvaarvu kasv planeedil ja farmimaa vähenemine paneb meid surve alla toota rohkem ja kiiremini. Siin võiksidki tulla meile appi putukad.
Laevafirma Viking Line tõmbab oma uue menüüga tähelepanu kahest suunast: esiteks antakse märku, et me peame hakkama mõtlema alternatiivsetele toiduainetele ja teiseks omab putukate söömine meie laiuskraadil einele hoopis teise emmotsionaalse laengu. Laevamenüüs pakutakse kolmekäigulist lõunat, kus iga eine juures on kasutatud putukaid. Seekord mitte tooraine, vaid maitseaine ja lisandina.
Menüüs on fritüüritud ritsikatega tursafilee, vakladega maitsestatud lambafilee ning mandlikook jäätise ja vaglamüsliga. Hetkel Soome ja Rootsi vahel sõitvatel laevadel pakutav menüü rikastab kindlasti meie maitsete ja kogemuste areaali, rohelist jalajälge aga vähendatakse vähe. Aga areneda peab ka kuhugi olema ruumi.
Putukad? Putukad!
Toiduks tarvitatavatele putukatele mõtlema hakkamisel kangastuvad silme ette koheselt ette kaks pilti: neist esimene on argisem ja tavalisem ehk tänav Bangkokis või mõni restoran Kuala Lumpuris, kus serveeritakse karamellikoorega röstitud ritsikaid, soolaga maitsestatud grillskorpione, sojakastmes vonklevaid bambusvaklu või kärbeste-sääskedega praetud riisi.
Teine pilt on ulmelisem ehk filmides või raamatutes kujutatud tulevikuapokalüps, kus inimesi toidetakse putukatest saadud proteiinist kokku pressitud maitsetut batooni – toit peab toitma, mitte olema maitsev. Tuleviku inimene on nagu Nõukogude kommunist, alati valmis tööks ja kodumaa kaitseks. Ei mingit hedonismi, täielik ja ainitine effektiivsus.
Need kaks pilti aga ei ole need, millele peaksime - ja ka saaksime - mõtlema meie siin Põhjalas, kui hakkame siin putukaid söögiks tarvitama. Erinevalt sellest, mida pakkus meile söögiks kokk laeval – putukad olid toidul kaunistused ja pigem maitseained -, saavad putukad olema reaalsuses pigem jahu või pulbrina osaks meie toidu baasosadest.
Putukad on peamiselt rikkad proteiinidelt ja kiudainetelt, lisaks mõned mineraalid ja vitamiinid. Selleks, et ei tekiks vastikusreaktsiooni, tulebki putukatest saadav hea paketeerida meile sobivalt – osana leivast, müslibatoonist, burgerist ja nii edasi. Kui me putuaid näeme, näeme me vaid putukaid, jahuna aga saame aru ka selle putuka tegelikust kasutegurst toiduna.
Selge on aga ka see, et roheline jalajälg on putukatel väiksem – oi, kordades, sadades kordades väiksem, kui muude toitude kasvatamisel – näiteks toodab sama hulga putukate kasvatamine kuni 75% vähem kasvuhoonegaase ja vajab poole vähem vett, kui näiteks kanade kasvatamine. Laias laastus on putukate toiduks kasvatamine umbes 100 korda loodussõbralikum kui loomade – eriti veiste - kasvatamine.
Hommikuks šokolaadis vaglad või ritsikajahust pannkoogid? Aga palun!
Putukad on väga suured vitamiinide ja proteiini, samuti kiudainete ja energia allikad. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel on näiteks 100 grammi Tai rohutirtsu toiteväärtus 89 kilokalorit, samas kui näiteks Austraalias elutseva kudujasipelga 100g toiteväärtus on 1272 kilokalorit.
Tavapäraselt hoiame me vakladest ja ritsikatest pigem eemale, kuid Tais asutatud firma pakub müügiks näiteks ritsikajahu, soolasipelgaid ja šokolaadiga kaetud skorpione.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel kasutavad 80% maailma riikidest oma toidus erinevaid putukaid, süües ligikaudu tuhandet erinevat liiki. Toiduks putukaid tarvitavate inimeste arv kasvab igal aasta, selle taustal ka huvitavad pakkumised.
Nimelt on võimalik 2004. aastal Tais Udon Thanis asutatud firma Thailand Unique kaudu interneti kaudu tellida omale toiduks mitmesuguseid putukaid ning nendest valmistatud tooteid. Abielupaari Graeme Lee Rose ja Warunee Rose poolt rajatud väike tehas pakub Aasia suurimat valikut söödavatest putukatest.
Väikese tehase seinte vahelt tuleb väga eriilmelisi tooteid: näiteks pakutakse kuivatatud ja soolatud snäkke sipelgatest, saagopalmi ritsika vakladest ja rohutirtsudest. Valikus on ka erinevate ritsikate ja putukate kuivatatud kehadest tehtud jahud, mida lisada pannkoogi- või torditaignate hulka. Magusalembesed saavad osta šokolaadiga kaetud skorpione, ritsikaid ja vaklu.
Kuulsaim turundustarkus ütleb, et kõik on pakendamise küsimus. Putukate puhul on see aga eriti tähtis ning Thailand Unique on tabanud oma brändiga naela pea pihta - putukad ei tundu hirmutavad, pigem kutsuvad katsetama.
