Toitumise subkultuurid: Freeganistid toituvad vabatahtlikult prügikasti visatud toidust
Freegan-liikumise juured on 90. aastate keskpaiga globaliseerumisvastaste ja keskkonnakaitsjate aktsioonides. Eeskätt Lääne-Euroopas ja USAs levinud tarbimisühiskonna vastase protestiaktsiooni üks eesmärke on tuua päevavalgele fakt, kui palju tarbimiskõlbulikke tooteid suured poed ja tavalised inimesed lihtsalt ära viskavad. Poed viskavad iga päev välja suuri koguseid veel söödavat toitu, mille „kõlblik kuni“ kuupäev hakkab lähenema, vahendab Vegan.ee.
Vastasseis globaalsele ületarbimisele eristabki freeganeid näiteks kodututest, kes peavad prügikastidest toitu otsima olude sunnil. Freeganistlik tarbimisviis säästab maailma energiavarusid ning aitab vältida ületarbimist ja ületootmist. Järele jäänud toit kasutatakse ära, vähendades vajadust toota pidevalt uut toitu, mida inimesed täielikult ära tarbida ei jõuagi. Lisaks annab freeganism võimaluse väga odavalt ära elada. Freeganismi kui ideoloogiat seostatakse modernse lääneliku ühiskonnaga, kus majanduskasvu, toidu masstootmise, tarbimishulluse, suurkorporatsioonide, erinevate regulatsioonide ning tarnimisreeglite tõttu läheb väga palju toitu lihtsalt raisku.
Arenenumates Euroopa riikides, USA-s, Austraalias ja mujal on freeganism küllaltki levinud alternatiivne eluviis, millega tegeletakse kas pidevalt, periooditi või osaliselt. Paljudes suurlinnades on tuntud kommuune, mille liikmed toituvad osaliselt või peamiselt leitud toidust. Selliseid kommuune on näiteks Pariisis ja Londonis, aga ka teistes Euroopa suurlinnades. Võrreldes suuremate ja rikkamate riikidega on tarbimiskogused Eesti toidukultuuris tagasihoidlikumad, mistõttu pole siin võimalik freeganistlike toiduhankimisviisidega regulaarselt väga palju ülejäänud toitu leida. Väiksemates kogustes võib aga ka Eesti suurte toidupoodide prügikastidest freegan-toitu leida. Ideoloogilise freeganismiga tegelevad Eestis siiski vaid üksikud inimesed.
Freeganism pole veganlusega otseselt seotud, aga kuna mõlemad ideoloogiad haakuvad ökoloogiliste ja tarbimiskriitiliste vaadetega, huvituvad paljud veganid ka freeganismist ja vastupidi. On end veganiteks või vegetaarlasteks pidavaid inimesi, kes söövad ära ka freegan liha-, piima- ja munatooted, sest juba ära visatud toitu süües ei toeta nad oma rahaga loomatööstust. Paljud taimetoitlased seda siiski õigeks ei pea.
