Toidumess 25: Eesti pikima ajaloog mess tuleb jälle
Igal sügisel, enamasti oktoobri viimasel nädalal, koguneb Eesti toidusektori eliit pealinna, Eesti Näituste halli, et koos üksteisele näidata, mida aastaga ära on tehtud. Toidumess – viimastel aastatel üle aasta FoodFair või FoodFest – tuleb sellel aastal 25. korda, raugemise märke pole karavanil veel märgata.
Veerand sajandit messe on toonud kokku enam kui 4000 ettevõtet ja ligi veerand miljonit külastajat. Arvestades, et tegemist on B2B ehk ärilt ärile messiga, pole need numbrid väikesed. Arvata võiks, et messid ja nendel käimine on eelmise sajandi käitumismall ning uues nutikas ühiskonnas pole neile kohta. See arvamus on aga ekslik ja sellele teab vastust messide peakorraldaja Tiit Sarv.
“Kunagi ei tohi ära unustada, et äri teevad alati inimesed ning inimesed tahavad saada kokku, rääkida näost näkku ja otsustada koostööna. Meid ju ka hirmutati aastasajandi vahetusel, et nüüd on kõik – kohe tulevad virtuaalmessid, inimesed istuvad kodudes ja me võime oma ärid kinni panna. Pole olnud suuremat eksiarvamust, messid on maailmas siiani hinnas kui olulisemad äriüritused. Muutunud on ehk formaat – kui 90ndatel tuldi messile tegema äri, istuti koos messiboksis maas ja tehti kaupa, siis praegu on messist saanud oma uute toodete, suundade või ideede laat,” mainib Sarv
Ka selle aasta oktoobris pannakse kolmel päeval ligi 2000 ruutmeetri peale kokku 166 ettevõtet ja oodatakse külla enam kui 7000 oma ala otsustajat. Enam ammu ei ole vaja paljudel neil ettevõtetel midagi tõestada, kuid messile tullakse ikka.
“Mulle endale teeb nalja, et kui ma alustasin messide korraldamisega, olin 35-aastane. Sellel sügisel keerab ette juba 60. eluaasta, olengi peaaegu pool elu ühte messi korraldanud. Ülimalt mõnus on see, kui leiad ala, milles oled tugev ja mis hoiab silma säravana. Loomulikult on täna entusiasmi vähem kui 25 aastat tagasi, kuid toona polnud teadmisi ja kõik oli üsna juhuslik. Praegu on aga teadmisi ja kogemust rohkem ning põnev on vaadata, kuidas seda kellavärki veel paremini toimima saada,” mainib Sarv.
Kuidas kõik algas?
Toidumessi korraldusettevõtte eelkäija, firma nimega Profindex, alustas tööd vabaduse esimestel aastatel, 1992. aastal. Esmane toode, millega turule tuldi, oli hoopis jaeturu olukorrast ülevaate saamiseks mõeldud dokument „Eesti kaupluste register”, mis oli alustavatele firmadele ja müügimeestele hindamatu teejuht, kuhu oma tooteid pakkuda.
“Teine suund firmal oli vaatlus müügil oleva sortimendi kohta. Hiljem lisandusid toitlustusettevõtete register ja muud uuringud. Ühesõnaga olime eraalgatuslik konjunktuurinumbreid pakkuv firma. 1993. aasta kevadel tekkis aga idee, et miks mitte viia pakkujad ja nõudjad silmast silma kokku. Oli aeg, kui hakkasid toimuma ka muude valdkondade messid. Meie partneriteks olid Aimar Altosaar ja Vambola Tiik, kes korraldasid Balti rõivamessi,” räägib Sarv.
Sarve partner Profindexis oli Soomest Eestisse saabunud ja alati optimistlik Timo Erkinheimo.
“Kui päris ausalt tunnistada, siis Timo oli see, kes ütles esimesena välja, et kui korraldaks messi – toidumessi. Kambas oli ka tolleaegne RAS Eesti Näituste juht Eduard Saul, esimeste messide ehitustööde eest seisis hea Henn Vendik. Meie messi logo autor on Ilona Gurjanova, kes juhib vapralt Eesti disainerite pürgimusi nii kodus kui ka välismaal. Teisest toidumessist praeguseni on meie tiimi raudvara Tiina Laikre, kelle korralduskogemust ja asjatundlikkust on omal nahal juba tunda saanud üle 4000 messil osalevat firmat,” mainib messi peakorraldaja.
Toidumessi algusaegadest alates on messi raames valitud ka Eesti aasta kokka. See on üleriigiline kokavõistlus, mis pakub praegugi noortele kasvulava. Ühe korra on toidumessi raames valitud välja ka Eesti esindaja kokkade maailmameistrivõistlustele Bocuse d’Or. Samuti on iga-aastaselt valinud messil oma parimaid Eesti kondiitrid ja pagarid.
Messielu ei rauge
Ühel hetkel – üsna messi algusaastatel – müüdi Profindexi uuringute osa soomlastele maha, messid aga jäid Eestis eraldi edasi toimetama. Muudeti vaid korraldajafirma nime, milleks sai Profexpo. 25-aastase tegutsemisaja jooksul on võimalik eristada paljusid erinevaid etappe ja ajastuid.
“90ndad olid põnevad seepärast, et kõik oli uus ja huvitav ning kõik soovisid oma uusi asju näidata. Samuti andis tohutu tõuke toidumessi arengusse asjaolu, et välisfirmad saatsid Eestisse tolle aja kohalikku hinnataset arvestades üsna kopsakaid turundus- ja müügieelarveid, millest ehitati küllaltki vingeid väljapanekuid. Üks huvitav ja samas raske etapp oli viimase majanduskriisi järgne aeg, kui eksponendid ei soovinud enam messile tulla. 2009. aastal oli meil messil ainult 97 osalejat,” mainib Sarv.
Tahes-tahtmata tekib küsimus, kas tänapäevases infoga rikastatud, just kiiresti kättesaadava infoga rikastatud, maailmas on messe vaja. Sarve arvates on ja seda näitavad ka igal aastal suurenevad osalejanumbrid. Kuhu aga Eesti messiäri liigub?
“Eesti võimalused on seotud uute konverentsi- ja messikeskustega. On palju valdkondi, kus konverentse saadavad ka esinduslikud messid. Oskuslik korraldustöö ja tugev rahvusvaheline lobitöö võiks tingimuste olemasolul tuua Eestisse riigiüleseid üritusi. Meie toidumessiga tahame olla aga vääriline partner Eesti toidutööstusele, nii suurele kui ka väikesele. Pakkuda toitlustajatele, kaupmeestele huvitavaid eksponente ja messiprogrammi, et kord aastas oleks kõigil soov ja tahtmine toidumessi külastada. Lõpptarbija, jäägu see laadakorraldajate pärusmaaks,” lisab Sarv.
