Loo pealkirjaks olevas küsimuses puudub võõraviha või tolerantsipuudus, see küsimus tuleneb pigem soovist saada teada vastus, millisest rahvusest kokkade ette Eesti restorkultuuri areng rakendada. Vastust sellele küsimusele on ka minult mitu korda uuritud. Mõtlesin sellele teemale, vastus tegelt lihtne.

Reaalsus on see, et rahvusel pole köögis mitte mingit vahet, küsimus on alati inspiratsioonis ja mentorites. Ehk nendes inimestes, kes sind õpetavad, kelle juurde satud tööle, kellega koos köögis igapäeva jagama. Koka "teeb" töö ja töö annab peakokk ning köögid, kus kohal lahtise mõtte ja ambitsiooniga inimesed. Edukate kokkade tagant tuleb uurida nende mentorite kohta.

Äsja avaldasin artikli Taanis töötavast kokast, Sillamäel pärit Artur Kazaritskist, kes on viimase 9 aastaga käinud läbi maailma parimate nimekirja tippköögid. Mõned nädalad varem oli meil aga suur persoonilugu Saaremaa peakokk Alar Aksalust, kes esindas Eestit noorte kokkade suurvõistlusel Rootsis. Üks on vene päritolu, teine Eesti päritolu, eestlased mõlemad. Kokad, väga edukad ja arenenud kokad, aga mõlemad. Vahet ju pole.

Samas tahaks tuua välja ehk ühe eelise, mis võiks rahvus mängu tuua, ka köögis: kumb on parem võistlustel, kellel parem närv? Kas slaavilikul ägedusel ja sirgjoonelisusel või eestlaslikul rahul? Kui vaadata Eesti Aasta Koka nimekirjas olevat 22 nime, siis jällegi pole midagi selget: 14 Eesti, 8 Vene nimega kokka.

Toit on kõige rahvusetum asi maailmas, see kas on hästi tehtud või mitte. Punkt.

* * *

Eesti Aasta Kokad läbi aegade

1995 Tarmo Kebbinau
1996 Eveli Limbach
1997 Anti Lepik
1998 Priit Toomits
1999 Edgars Kubetskis
2000 Hendrik Voolmaa
2001 Oleg Alasi
2002 Heidi Pinnak
2003 Vladislav Djatshuk
2004 Dmitri Bannikov
2005 Inga Paenurm
2006 Christen Agu
2007 Oleg Sõtsov
2008 Peeter Pihel
2009 Martin Meikas
2010 Sander Väärt
2011 Vladislav Korpusov
2012 Vladimir Upeniek
2013 Pavel Gurjanov
2014 Dmitri Fjodorov
2015 Kert Ränk
2016 Aleksander Kolomar
2017 Piret Pusse