Tänapäevane dieeditööstus ajab kokku miljardeid, aga eks lollidelt tulegi raha ära võtta. Talupojatarkus ütleb, et söö kõike, aga mõõdukalt ja võimalikult värskelt. Siis püsid terve ja organism saab kätte kõik vajalikud ained ja vitamiinid. Tundub ju loogiline. Aga ei. Keegi kuskil kirjutab, et nii pole õige, on vaja teha teistviisi, et tema oli enne paks ja stressis, aga nüüd on kõhn ja rõõmus. Ning tuhanded lähevad õnge. Paremal juhul kaotavad raha, halvemal tervise.

Anthony Warner, hariduselt biokeemik, ametilt kokk, naeruvääristab ja lükkab poliitiliselt ebakorrektset sõnavara kasutades ümber hulga dieedimüüte, õigemini lollusi, jõudes järeldusele, et inimeste rumalustel pole piire, sest ei viitsita teha seda, milleks vaid Homo sapiens on võimeline — mõelda.
Alustuseks tõmbab Warner vee peale detoksikatsioonile ehk organismist mürkide väljaviimisele. Näiteks lehtkapsa abil. Või siis ostes ja mugides detoksitooteid. Warner soovitab müüjalt küsida, milliseid toksiine antud toode organismist eemaldab. Edasine on lihtne: tuleb uurida väljaheidet, et kas antud toksiini kogus toote tarvitamisel suureneb — kuskilt kaudu peab ju mürk kehast lahkuma. Säärane uuring on imelihtne, toodete kasulikkus saaks teadusliku tõestuse, paraku pole seda tehtud. Huvitav miks?

Müüt kookosõli kasulikkusest

Järgmiseks ohvriks on kookosõli, mis koosneb 45% ulatuses lauriinhappest, millel olevat vägevad antibakteriaalsed omadused ja võime tõrjuda haigusi. Heakene küll, kui nii, siis nii. Aga oot-oot, millega desinfitseerivad arstid käsi? Lauriinhappega? Paraku mitte, hoopis lahjendatud alkoholiga, mille võime hävitada baktereid on parim. Ehk siis teoorias peaks viinajoomine olema tervisele kasulikum kui kookosõli kasutamine?
Ent kookosõli põletab ju rasva? Jah põletab, aga selleks, et põletada päevas 120 lisa kilokalorit, tuleb tarbida 750 grammi ehk 6000 kilokalori väärtuses kookosõli.
„Lühidalt öeldes ei kõlba kookosõli kindlasti kaalu alandavaks toidulisandiks,” kinnitab Warner. „Igaüks, kes sööb lusikatäie kookosõli, sööb lusikatäie pika ahelaga küllastunud rasva, ülimalt energiarikast toitu, mis tõendatult suurendab südamehaiguste ohtu. Nii et kui keegi edaspidi paneb keskmise ahelapikkusega rasvhapete hüved kookosõliga samasse patta, võite talle öelda, et mingu perse ja õppigu veidi orgaanilist keemiat.”

Antioksüdandid, imettegevad tervisetoojad, mis vabastavad meie organismi kuritegelikest vabadest radikaalidest. C-vitamiin, E-vitamiin, beetakaroteen, Q10…

Korraldati teaduslikud katsed, kui hästi antioksüdandid inimesi vabade radikaalide mõju eest kaitsevad. Kui teooriad vett peaksid, oleks tulemustest nähtunud märkimisväärne mõju vähkkasvajatele, südamehaigustele, nägemise kaotusele ja rabandustele.
„Ah. Väike probleem. Päris maailmas saadud tulemused kippusid varieeruma, ulatudes kehvadest katastroofilisteni. Peaaegu kõik antioksüdante sisaldavate toidulisanditega tehtud katsete tulemused valmistasid üüratu pettumuse. Vahel veelgi enamat kui pettumuse. Toidulisandite võtjate metaananalüüs paljastas, et beetakaroteeni, C-vitamiini ja suure doosi E-vitamiini võtmine hoopis suurendas suremust. Mahukas uuring USA-s näitas, et toidulisandina võetavad beetakaroteen ja A-vitamiin suurendavad kopsuvähi ohtu. Soome katse suitsetajatele beetakaroteeni manustamisega tuli ära jätta, sest avastati, et vähioht tõuseb märkimisväärselt. Kui antioksüdantide rikast toitu tarbivate inimeste tervisenäitajad paranevad, ei saa ainult sellele asjaolule tuginedes väita, et põhjus on antioksüdandid. Ei peaks olema üllatus, et kui keegi sööb palju puu- ja köögivilju, võib tema organism kroonilistele haigustele paremini vastu panna kui siis, kui ta neid peaaegu ei söö.”
Ei mäleta me kooli keemiast midagi ega kahjuks ka matemaatikast, tõdeb Warner. Vastavalt uuringutele suurendab päevas 50 grammi või enama peekoni söömine soolevähki haigestumise suhtelist riski. Karm, 18% on pea viiendik. Tuleb vist hommikusest peekonist loobuda.
Ainult et mis asi see suhteline risk on, kas keegi teab vastust? Mõttepaus… See on haigestumise risk suhteliselt, võrreldes nendega, kes peekonit ei söö. Aga kui palju mittesööjaist soolevähki haigestub? 6 protsenti ja see number väljendab absoluutset riski. Seega on peekonisööjate võimalus saada soolevähk sellest 18% kõrgem ehk umbes 7%. Kas selle ühe protsendi tõttu tasub peekon söömata jätta?

Kasuta oma aju

Warner soovitab raamatus läbivalt panna aju tööle, enne kui toitumisotsuseid vastu võtate ja mitte uskuda igasugust jama, mida kirjutatakse ja räägitakse.
Näitena tõi autor ära veebilehe „Kill or cure” aasta jooksul kogutud pealkirjad briti päevalehest Daily Mail. Ehk siis ajaleht püüab liigitada iga elutu objekti vähki tekitavate ja seda ravivate hulka.
* Terviseks! Tuleb välja, et õlu ja vein tekitavad vähki
* Õlle joomine võib kaitsta vähi eest
* Kiudained — hoiatame vähi eest
* Ongi nii: kuidainerikas menüü võidab vähi
* Liigne teejoomine kolmekordistab naiste vähiriski
* Kolm tassi teed päevas põrmustab rinnavähi riski
* Kaks klaasi veini päevas või tõsta vähiriski 168 protsenti
* Vein aitab vähki ennetada
Kokkuvõtteks tuleb öelda seda, mis jutu alguses — kasutage mõistust ja talupojatarkust.

Anthony Warner, „Tige kokk. Pahateadus ja tõde tervisliku toitumise kohta”, tõlkinud Kristiina Raudsepp, Argo, 336 lk.

Oma Maitse