Eelmise aasta lõpus avaldasime uudise, mille kohaselt saime Tervise Arengu Instituudilt ja Terviseametilt nõusoleku veganmenüüde kasutuselevõtuks lasteaedades, kui menüüd vastavad toiduenergia ja toitainete osas määruse nõuetele ja kui lapsevanemad jõuavad lasteaiaga vegantoidu pakkumises kokkuleppele.

Viimase kuu jooksul on aga Eesti Vegan Seltsi (EVS) poole pöördunud kaks murelikku lapsevanemat, kellele on suhtlusest Terviseametiga jäänud mulje, justkui ei lubaks amet siiski endiselt vegantoitu pakkuda. Lisaks avaldas 12. veebruaril Õhtuleht artikli pealkirjaga „Kehtivad seadused ei luba koolis taimetoitu pakkuda“, mis jätab lugejale mulje, justkui oleks taimetoidu pakkumine koolis keelatud. Kuidas siis tegelikult on seis vegantoidu võimaldamisega lasteaedades ja koolides?

Vegantoidu pakkumist ei saa keelata

Terviseamet ega ükski teine asutus Eestis ei saa keelata vegantoidu pakkumist lasteaias ega koolis, kuna ametkondadel on kohustus austada inimõigusi. Veganlus kuulub veendumusena Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga kaitstavate inimõiguste hulka. Lisaks näeb Eesti põhiseadus ette õiguse veendumustele ja keelu nende veendumuste põhjal diskrimineerida. Seega on veendumuste põhjal diskrimineerimine vastuolus nii Eesti põhiseaduse kui ka rahvusvaheliste üldaktsepteeritud põhimõtetega, vahendab Vegan.ee.

Eestis reguleerib praegu lasteaedade toitlustamist määrus „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“, mis näeb üldiselt ette segatoitumise, sest seal on välja toodud, et valguvajadusest tuleb 1/3 katta loomsete valkudega, värskest kalast valmistatud toitu või kalatooteid pakutakse vähemalt üks ja liha või linnulihaga toitu vähemalt kaks korda nädalas. Samas, kooskõlas usu- ja veendumusvabaduse austamise põhimõttega jätab määrus teisiti toitumise võimaluse usulistel põhjustel või lapsevanema veendumuste tõttu.

Terviseamet kinnitab: vegantoitu võib lasteaedades pakkuda
Foto: Raido Vint

Millest siis segadus?

Senised probleemid vegantoidu lubamise või mittelubamisega on osaliselt olnud seotud määruse ebaõnnestunud sõnastusega, mis kõlab järgmiselt: „Usulistel põhjustel või lapsevanema veendumuste tõttu teisiti toituvate laste toitlustamises võib teha muudatusi vastavalt lapsevanema soovile kooskõlas tervisekaitsenõuetega.“ Terviseamet on siiani tõlgendanud seda lauset nii, et veendumuste põhjal võib teisiti toitlustada, kui järgitakse ülejäänud määrust kogu ulatuses („kooskõlas tervisekaitsenõuetega“), sh näiteks 1/3 valkudest peab tulema loomsetest valkudest jne. Seega on veendumuste põhjal teisiti toitumise sätet tõlgendatud viisil, mis sisuliselt nullib teisiti toitumise võimaluse veganite jaoks.

Sellise tõlgendusega on vähemasti kaks probleemi. Esiteks ei saa määrust vaadata lahus põhiseadusest ja inimeste põhiõiguste austamisest. Teiseks ei ole õige tõlgendada õigusnormi nii, et see ei ole kohaldatav. Vegantoitumise korral saab kohaldada vaid neid määruse nõudeid, mis on toitumisviisiga kooskõlas. Näiteks ei saa nõuda, et vegantoidu valkudest tuleks 1/3 loomsetest allikatest, sest loomsete valkude söömine on vastuolus veganite veendumustega. Lisaks, kuna tervisliku vegantoitumise oluliseks osaks on teatud toitainete saamine kas rikastatud toiduainetest või toidulisanditest, on määruses sisalduv säte rikastatud toiduainete vältimise kohta veganeid kaudselt diskrimineeriv ja ei ole rakendatav.

Kinnituskiri Terviseametilt

Saime möödunud nädalal Terviseametilt kirja, mis loodetavasti lõplikult kinnitab, et ametkonnad aktsepteerivad vegantoidu saamise võimalust ega tee enam takistusi selle pakkumisele:

Kuigi EVS-i ja Terviseameti senise suhtluse keskmes on olnud vegantoidu saamine lasteaias, kehtivad samad põhimõtted ka koolitoitlustamises.

Mis tingimustele peab vegantoit vastama?

Lasteaedadel ja koolidel ei ole praegu otsest seadusest tulenevat kohustust vegantoitu pakkuda, mistõttu sõltub vegantoidu saamine esialgu lapsevanemate ja lasteaia/kooli kokkuleppest.

Pakutavad veganmenüüd peavad vastama tervisekaitsenõuetele, mille all on mõeldud piisavat toiduenergia ja vajalike toitainete sisaldust, kümne päeva menüü koostamist ja teisi nõudeid, mis tulenevad määrusest. Neile nõuetele peavad vastama ka kõik segatoidumenüüd.

Terviseameti kirjast järeldub, et vegantoidult ei eeldata veganeid diskrimineerivatele sätetele vastamist. Näiteks võib loomsed valgud asendada taimsetega, kui on täidetud valkude keskmine ööpäevane vajadus. Ka on lubatud veganitele pakkuda rikastatud toiduaineid, mis aitavad kindlustada oluliste toitainete saamist (nt kaltsiumi ning vitamiinidega B12 ja D rikastatud sojapiim, B12-ga rikastatud pärmihelbed, jodeeritud sool).

EVS on koostanud kümne päeva näidismenüüd lasteaia erinevatele vanuserühmade, mis vastavad neile nõuetele. Menüüd on varustatud ka vajalike tehnoloogiliste kaartidega, mis lihtsustab toitlustajatel nende kasutuselevõttu. Soovi korral võivad toitlustajad loomulikult neid menüüsid ka ümber teha või midagi omalt poolt välja töötada, eeldusel, et on tagatud määruse nõuete täitmine. EVS pakub toitlustajatele ja lasteasutustele abi menüüde koostamisel ja kasutuselevõtmisel.

Mida eeldatakse lapsevanematelt?

Vegantoitumise sobilikkust kogu elukaare jooksul kinnitavad maailma suurimad ja mõjukaimad toitumisasjatundjate organisatsioonid, nagu nt Academy of Nutrition and Dietetics. AND toob oma seisukohas välja, et hästi kavandatud vegantoitumine pole mitte ainult sobilik, vaid võib pakkuda ka olulisi tervise-eeliseid, sh lastele. Vegantoitumine on heaks kiidetud ka mitmete riikide toitumissoovitustes (sh meie põhjanaaber Soome). Ka Eesti toitumissoovituste koostamisele aluseks olnud Põhjamaade toitumissoovitustes on kinnitatud, et asjatundlik vegantoitumine tagab lastele küllaldasel hulgal vajalikke toitaineid ning toetab normaalset kasvu.

Kontrastina on Eesti toitumispoliitikat kujundavate isikute ja organisatsioonide suhtumine vegantoitumisse lapseeas kahjuks endiselt üsna skeptiline ja pigem negatiivne. Seda suhtumist väljendab ka Terviseamet oma kirjas, pidades vegantoitumist lastele mittesobivaks, viidates Eesti kliimale. Jääb mõistetamatuks, mis on Eesti kliimas sedavõrd iseäralikku. Maailma kaarti vaadates saab selgeks, et üldiselt neis riikides, mis asuvad Eestiga samadel laiuskraadidel või põhjapool – Ühendkuningriik (Šotimaa), Soome ja teised Põhjamaad, Kanada ja USA (Alaska) – on veganlus toitumissoovitustes sobilikuks tunnistatud igas eluetapis. Samas on Terviseameti kiri tõestuseks, et vaatamata vastumeelsusele austavad nad veganite õigust veendumustele ja neist tulenevale toitumisviisile.

Terviseamet nõuab vegantoitu saavate laste vanematelt kinnituskirja, et nad on teadlikud vegantoitumisega kaasnevatest riskidest. Kuigi nad ei täpsusta kirja adressaati, võib eeldada, et selleks on lasteaed. On oluline märkida, et riskid kaasnevad vaid oskamatult koostatud taimse toidusedeliga, samamoodi nagu võib kehvasti kavandatud segatoitumine tõsta laste terviseriske.

Lisaks nõuab Terviseamet lapsevanema kinnitust, et ollakse nõus kompenseerima võimalikku hinnaerinevust võrreldes segatoidumenüüga. Üldiselt võib eeldada, et veganmenüü maksumus tuleb mõnevõrra suurem, sest erinevalt taimsetest piimadest on lehmapiima tootmine riiklikult subsideeritud ja lehmapiima maksumust kompenseeritakse koolipiima programmiga. Seega sisuliselt on tegemist riigipoolse ebaõiglase konkurentsieelise tekitamisega lehmapiimatoodetele.

Lapsevanemad peavad ka kinnitama, et lasteasutuses pakutav veganmenüü on nende lapsele sobilik. Terviseamet ei selgitanud, mida sellega täpsemalt mõeldakse, kuid lähtuvalt EVS-i ja Terviseameti senisest suhtlusest võib eeldada, et vanemal on vaja informeerida lasteaeda toiduainetest, mille vastu laps on ülitundlik.

Kuigi meile ei ole teada formaalset õigusaktist tulenevat alust vastava kinnituskirja nõudmiseks, soovitame lapsevanematel siiski järgida Terviseameti ettekirjutust.

Autor: Florian Biesinger

Maitsed.ee