Teeme selgeks, kes on toitumisnõustaja ja kes toitumisterapeut ning mida nad teevad
2013. aastal kinnitati Kutsekojas toitumisnõustaja ning -terapeudi kutsestandardid, mis peaks olema aluseks tõenduspõhisele ja kliendikesksele tegevusele. Kutsestandard on aluseks nii koolitusprogrammidele, aga ka selleks, et anda klientidele, avalikkusele, kui ka tööandjatele kinnitust turul tegutseja teadmiste ja oskuste vastavusest sellele, mis selles valdkonnas tegutsejal olema peab.
Praeguseks on Eesti Tervisedenduse Ühingu poolt kutse saanud kümme nõustajat ning neli terapeuti. See on toimunud väga tihedas koostöös Tervise Arengu Instituudi ja mitmete teiste osapooltega, vahendab Toitumine.ee.
Toitumisnõustaja ülesandeks on nõustada klienti, lähtudes tõenduspõhistest toitumis- ja liikumissoovitustest, et hoida ja edendada tervist ja ennetada haigusi. Ta võib näiteks aidata koostada kliendile tasakaalustatud menüüd, anda nõu toiduvalikute ning füüsilise aktiivsuse osas. Diagnoositud haiguste puhul nõustab toitumisnõustaja haigeid tervisliku toitumise osas, kuid ei määra haiguspuhuseid dieete.
Toitumisterapeut oskab lisaks tavapärasele toitumisnõustamisele anda nõu ka terviseprobleemidega kliendile, et vältida haiguse süvenemist ja suurendada krooniliste haigusseisundite korral heaolutunnet. Toitumisterapeut ei diagnoosi haigusi ega ravi klienti.
Kliiniline toitumisterapeut töötab tervishoiuasutustes, kus ta koostab menüüsid ja teostab individuaalset toitumisnõustamist haigusest lähtuvalt selleks, et toetada arsti poolt määratud ravi. Ta tegeleb lisaks ka operatsioonieelsete ja -järgsete klientidega, haiglaravil olevate, sh intensiivravi patsientidega ning vajadusel nõustab ka meditsiinipersonali haiguspuhuse toitumise osas.
Nii nõustajal kui terapeudil peavad olema teadmised inimese anatoomiast ja füsioloogiast, biokeemiast, teaduspõhistest toitumis-, toidu- ja liikumissoovitustest, nõustamise tehnikatest, andmekaitsest, eetikast, kõikidest toidu ning toitumisega seotud teemadest.
