Täna toimuval Lihafoorumil arutatakse keerulises seisus lihasektori tulevikku

Tartumaal Märjal toimuv Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihafoorum 2016 toob kokku üle 100 lihasektori esindaja ning foorumil arutatakse lihaveise-, lamba- ning sealihatootmise olukorda ja väljavaateid, kuid teemade hulgas on ka uued toitumissoovitused, lihasektori haridusküsimused ja sigade Aafrika katku kahju sealihasektorile.

„Eesti lihasektoris toimusid möödunud aastal kardinaalsed muudatused, mis on jätnud sügava jälje kodumaise liha tootmisse. Eesti seakasvatust laastab sigade Aafrika katk ja sealiha hinnad on ajaloo madalaimal tasemel, mis on sundinud paljusid seakasvatajaid tootmise lõpetama. Katku levik takistab kodumaise liha töötlemist, müüki ja eksporti. Põhikarja emiste arv on vähenenud pea kolmandiku võrra, selle alusel prognoositav järjest väiksem kodumaine sealihatoodang kompenseeritakse Eesti seakasvatajate kahjuks aina kasvava impordiga,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna esimees Riho Kaselo.

„Euroopa veise- ja lambalihasektoris on turusituatsioon suhteliselt soodne ja loomade eksport edeneb, kuid vastamist vajab küsimus, kuidas suudaksime rohkem väärindada kodumaist veise- ja lambaliha,“ lisas Kaselo.

Statistikaameti andmetel oli liha isevarustatuse tase 2014. aastal 90%. Veiseliha toodeti üle isevarustatuse taseme (121%), lamba-, kitse- ning sealiha tootmine vastas isevarustatuse tasemele.

Linnuliha osas ulatus isevarustatus 2014. aastal vaid 63%-ni. 2014. aasta andmetel söödi Eestis keskmiselt 70 kg liha inimese kohta, kõige enam süüakse sealiha (37kg/inimese kohta) ja linnuliha (23kg/inimese kohta).

2015. aastal muutus sealiha isevarustatus sigade Aafrika katku puhkemise tõttu kardinaalselt ja Eesti ei suuda enam ennast sealihaga täielikult varustada.