Niisiis, nagu juba mainitud sai, juuakse nüüd valget rohkem ning punase veini sõbrad valivad õhema või hoopis roosat värvi veini. Veiniilma juhtriigi, Prantsusmaa statistika väidab, et 2013. aastal oli prantslaste joodavast veinist iga kolmas rosee. Selle rahva arvele läheb 36 protsenti ehk 810 000 000 liitrit kogu maailmas tarbitavast roseeveinist.

Rose

Kergema ehk lahjema vastupanu teed on läinud ka ameeriklased ja belglased, kes kahepeale timmivad ära umbes poole Lõuna-Prantsusmaa roosaveinimaakonna, Provence’i veinidest.

Küllap on meilgi meeles vahepealsed meetritepikkused roosad riiulid supermarketites. Tõsi, valik oli suur, aga enamasti poolmagus ja igav, nii et praeguseks on komplekt muutunud väiksemaks. Küll aga on rosee avastanud lugematud suvised terrassid, kogukonnabaarid ja välipuhvetid. Lämmilt alanud suvi on roseeimportijatele kõvasti tegevust andnud.

Miks?

Roosa on sooja (maa)ilma lapsuke. Kliimamuutuses tasahilju palavamaks läinud suvedes on rasket veini juba üsna keeruline juua isegi massiivse veinitäidlusega harjunud hispaanlastel, ja kerge, jahutatud rosee hoiab pea selgemana tibake kauem. Seega on väliürituste veinid aina enam valged ja roosad.

Koos kõige sellega on muutunud inimeste gastronoomilised harjumused: raske ja rammus klassikaline Prantsuse köök on asendunud kerge, vahemerelise, aasiapärase ja põhjamaise valikuga või fusion-seguga kõigest nimetatust. Kerged puhtad maitsed ootavad enda kõrvale veine, millest tooraine puhtus läbi kumaks.

Kolmandaks on peale tulnud uus põlvkond uute joomisharjumustega inimesi, kelle õllepudel on pisike ja märjuke käsitöine ning kelle veinid lihtsad, soodsad, kohe praegu joodavad, puuviljased ja seltskondlikud. See mitteformaalsust hindav kamp ei ehita uut maailma sametkardinatega restoranides, vaid sõprade juures terrassil, välikohvikus ja verandal. Seekord ei ole mässajate lipp punane, vaid roosa.

Kuigi Prantsusmaa on roosa veini ekspordis alles kolmas (13% kõigist maailma roseedest), jäädes alla Itaaliale (41%) ja Hispaaniale (21%), võtsime Eestisse imporditavast, hullumeelselt suurest valikust võrrelda just Lõuna-Prantsusmaa, eeskätt tuulise Provence’i roosad – mõistagi mitte kõik. Lisasime juurde mõned värvikamad Rhône’i oru omad ja paar Languedoci veini. Just Lõuna-Prantsusmaa oli väidetavalt 2600 aastat tagasi see koht, kus Prantsusmaa veinid alustasid, ja alguses olid peaaegu kõik roosad – virde pikk hoidmine punaste marjade kestadel ehk matseratsioon, saamaks veinile ilus punane värv, oli tollal veel leiutamata.

Lõuna-Prantsusmaa roseed ruulivad oma värskuse, soolase mineraalsuse ja mõnusa kerge happe poolest, on vürtsikad, magusapoolsed ja troopikaviljased ning kahtlemata õige valik kõigile neile, kes seni punast liiga rammusaks või valget liiga happeliseks peavad.

Raske on kujutleda midagi muud, mis sobiks absoluutselt kõigega, mida suupistelauale panete. Kui, siis ehk šampanja. Roosa.

* * *

Veinid



Famille Quiot „Les Couversets” 2015, 13,5%, Cotes de Provence

Aroom: Kõikvõimalike magusate lutsukommide (barbariss, düšess, kukekomm) liitlõhn jätab pokaalis ruumi aprikooside, litši, vaarikate, greibi ja punaste sõstarde jaoks. Meeldivust lisavad lillenektar ja kerge hele aasamesi.

Maitse: Puuviljane-marjane kommikaramell tasakaalustab tsitrustega põimunud paradiisiõunte hapet. Suurepärases tasakaalus vein, millel meeldejääv, mineraalne ja avar järelmaitse.

veinisober.ee




Les Maitres Vignerons „Les Voiles” 2015, 13,5%, Cotes de Provence

Aroom: Pehme, aromaatne ja keskmisest intensiivsem lõhn seikleb troopikaviljade juures, riivab sireleid ja maandub mõnusas animaalses alusmetsamarjade buketis. Soolasidrunid, litši ja vaarikakeedis ühekorraga, kui sobib?

Maitse: Lisaks suurepärase happe ja marjasuse balansile leiab siit magusad mõrkjad lisandid: banaan, litši, vaarikad ja kirsid verigreibi ja kibuvitsaga, järelmaitses kasemahla leebed nüansid.
vinsdefrance.ee




Famille Lafage „Coté Rosé” 2015, 12,5%, Cotes Catalanes

Aroom: Värskendavalt tsitruseline valge veini aroom, mida on timmitud natukese kirsside ja maasikakompotiga. Kriidiselt mineraalne, delikaatne ja selge. Karge.

Maitse: Torkiva happega täidlane vein. Puhast ja mineraalset (kriit!) maitset raamivad tikrikompott, punased õunad, barbariss ja jõhvikate talitsetud mõrkjus. Hea nii toiduks kui ka suveõhtuks. Järelmaitse, ehkki veidi mõrkjas, saabub pikk ja mahlane.

mediato.ee