Võimalik suhkru maksustamine on arutluse all seoses rahvastiku tervise edendamisega. Ülekaalulisust mõjutavad mitmed tegurid, kuid uuringutes on leitud, et suhkruga magustatud jookide tarbimisel on kehakaalu kasvuga tugevam seos kui ühegi muu toidu või joogi tarbimisel. Maksustamise peamine eesmärk saaks olla eelkõige motiveerida toiduainetööstusi vähendama lisatud suhkru või selle asendajate (aga laiemalt ka soola ning rasva) sisaldust oma toodangus ning selle seostamine haigekassa eelarve miinusega on eksitav.

Sotsiaalministeeriumil on koostöös WHOga valmimas tõenduspõhisuse ülevaade suhkruga magustatud (näiteks glükoos, fruktoos, sahharoos, suhkruasendajad jne) jookide tarbimisest ja sellest põhjustatud tervisekahjude vähendamise võimalustest maailmas. Ülevaate avalikustamine on kavas oktoobri alguses.

Paralleelselt käib töö ka toitumise ja liikumise rohelise raamatuga, mis käsitleb juba võimalikke meetmeid Eesti kontekstis ning peaks valmima ja minema avalikule arutelule lähikuudel. Ka rohelise raamatu töögrupis on räägitud suhkrut sisaldavate toodete maksustamisest kui ühest võimalikust meetmest, millele lisanduvad näiteks turunduse, teavituse (sh koolides ja lasteasutustes) ja tervisesektori nõustamise teenuste laiendamise meetmed. Tõsi, töögrupis on neil teemadel erinevaid arvamusi, mis on ka igati mõistetav, arvestades millised huvigrupid on töörühmas esindatud.

2015. aastal oli haigekassa andmetel ülemäärase kehakaaluga 11,7% kooliõpilastest ning täiskasvanutest enam kui pooled. Seega probleem on tõsine ja vajab tähelepanu nii avalikkuse, riigi kui ka toiduainetööstuse poolt. Sotsiaalministeerium tegeleb praegu teema analüüsimisega ning on seisukohal, et tulemuslikuks poliitikaks on vaja erinevate meetmete kombinatsiooni.

Toiduliit viitab, et töögrupp on maksustamise "välja hääletanud". Juhin tähelepanu, et toitumise ja liikumise rohelise raamatu töörühm on nõuandev grupp, millel on nõuandev funktsioon.