Suurimate joojate esikümne lõpetavad aga madalmaad: Holland, Belgia ja Luksemburg. Nende vahelt leiame veel ka Šveitsi. Kui Põhjamaade kohvilembust võib mingil määral seletada külma kliimaga, siis millega põhjendada belglaste suurt kohviarmastust? Belgia kohvilembus tuleb nende ajaloo sellest järgust, kus riigil olid suured valduses Aafrikas ja nad Kongos ning Ruandas omale kohvi ise kasvatasid. Lisaks meeldib belglastele sobitada kokku oma kaks maitselemmikut - šokolaad ja kohv, vahendab The Telegraph.

Soomega on aga keerulisem lugu: kuidas vastata küsimusele, miks neile kohv nii meeldib? Võimalik, et see suur lembus pruuni vedeliku järele on segu Luterlikust tööeetikast, mis ajab inimese vara üles (kohvi on ju parim ärataja maailmas), Rootsi pikast võimust riigis mõned sajandid tagasi (on ju ka rootslased suured kohvijoojad ning sealne kuningakoda tarbis kohvi ohtralt) või asjaolust, et kuiva seaduse ajal 20. sajandi alguses pidi ju midagi käraka asemel jooma (üle kogu Soome avati palju kohvikuid, kus inimesed said saiakesi ja kohvi nautida ning ka ilma napsita koos istuda). Samuti ei ole teinud halba oma enda kohvitööstuse olemasolu, mis on aastakümneid inimesi kohvile kutsunud.

Huvitav, kuidas jook ja uba, mis algselt avastati 15. sajandil Jeemenis lihtsa kitsekarjuse poolt ning mis alles 1616. aastal hollandlasest maadeuurija Pieter van der Broecke poolt Euroopasse toodi, on nii sügavalt end just põhjas asuvate riikide kultuuri süvendanud.

Maailma kohvijoomise TOP20 (kilogrammi ube ühe inimese kohta ühes aastas):

  1. Soome - 12 kg
  2. Norra - 9,9 kg
  3. Island - 9 kg
  4. Taani - 8,7 kg
  5. Holland - 8,4 kg
  6. Rootsi - 8,2 kg
  7. Šveits - 7,9 kg
  8. Belgia - 6,8 kg
  9. Luksemburg - 6,5 kg
  10. Kanada 6,2 kg
  11. Bosnia ja Hertsegoviina - 6,1 kg
  12. Austria - 5,9 kg
  13. Itaalia - 5,8 kg
  14. Sloveenia - 5,8 kg
  15. Brasiilia 5,5 kg
  16. Saksamaa - ,5 kg
  17. Kreeka - 5,4 kg
  18. Prantsusmaa - 5,1 kg
  19. Horvaatia - 4,9 kg
  20. Küpros - 4,8 kg