“Eestis visatakse kõige enam ära just putru, selgus hiljuti tehtud uuringust. Kuid kuidas tulla selle peale, et teha midagi pudrujääkidest? Soojendatud supp ei ole ju enam see ning ei ole seda ka soojendatud puder. Pudrupannkoogid kõlab nagu gurmeeroog, kuid tegelikult on nende valmistamine jõukohane kõigile. Selleks, et selliseid pannkooke üldse teha, on vaja lihtsalt nutikust.”

Hommikuputru jäi üle? Iga eestlane viskab aastas minema 20 kg täisväärtuslikku toitu, mida saaks tegelikult vältida või oluliselt vähendada. Tahame Sulle anda inspiratsiooni.

Jörgen Kohal teeb pudrust pannkooke:

“On positiivne, et Eesti tarbijad peavad toidu raiskamist tabuks, mis ei kuulu hea tarbimiskultuuri juurde. Võib-olla on veidi ootamatu võrdlus, kuid nagu riiete taaskasutamine, on ka toidu “taaskasutamine” selge trend. Küsimus ei ole mitte ainult kokku hoitud rahas, vaid keskkonnateadlikkuses. Tundes, et sinu tarbimise ökoloogiline jalajälg on mõistlik ja tark. Toidu taaskasutamine tähendab alles jäänud toidust uue toidu valmistamist,” märkis Vaido Padumäe.

Me ei pea alati kõike ära sööma, kui ei ole piisavalt isu. Tihti ei ole see mõistlik ja tervislik. Kuid me ei pea ka mitte midagi ära viskama. On täiesti võimalik toidu äraviskamist täielikult vältida. Kui veel kümmekond aastat tagasi peeti neid, kes tarbisid mahetoitu “veidrikeks”, siis täna on mahetoit pigem norm.

Jaekaubandus peab seda normi süvendama nii toidu kui ka pakendi puhul. Kilekotivaba elu on raiskamisvaba elu. Täisväärtusliku pakendi (taaskasutatava) pakendi juurde käib täisväärtuslik toit, millest midagi raisku ei lähe.