• Guardian: “Fat guidelines lacked any solid scientific evidence, study concludes”
  • The Independent: “Dietary advice from the 1970s found to be a big fat mistake!”
  • Daily Mail: “Butter isn’t bad: Major study says 80s advice dairy fats was flawed”

Hiljuti läbiviidud uuringute põhjal väidavad toitumisteadlased, et toidurasvade tarbimise piirangud, mille eesmärk oli vähendada südame- ja veresoonkonnahaigusi, ei olnud põhjendatud.

Ametlikud toitumissoovitused, mis anti välja 1977.a. USA-s ja 1983.a. Suurbritannias, on mõjutanud miljonite inimeste toitumisharjumusi mitmekümnete aastate vältel. Neis soovitati, et toidust saadavad rasvad ei tohiks päevasest toidust saadavast energiast anda üle 30% ja sealjuures küllastatud rasvad mitte üle 10%. Mõned teadlased on julgenud avaldada arvamust, et neid soovitusi võib (vähemalt osaliselt) pidada vastutavaks rasvtõve katastroofilises levikus, sest toidurasvade tarbimise piiramine kasvatas oluliselt süsivesikute tarbimist.

Kuidas on olukord Eestis? Tervise Arengu Instituudis 2006. aastal välja antud Eesti Toitumis- ja toidusoovitused ütlevad sarnaselt USA ja Suurbritannia soovitustele:

“Toidurasvad peaksid katma 25–30% toiduenergiast, kusjuures rasvhapete osa koguenergiast on 28%, seejuures küllastunud rasvhappeid ja transrasvhappeid võib toit sisaldada kuni 10%”

Aastatel 2012-2014 toimus Eesti toitumissoovituste uuendamine. Ühes TAI toitumiseksperdi Tagli Pitsi ettekandes võis leida järgmised muudatusettepanekud:

ASENDADA:

  • Või ja võid sisaldavad rasvkatted —> taimeõli ja selle baasil rasvkatetega
  • Suure rasvasisaldusega piimatooted —> väherasvastega

Ehks siis Elagu margariinid ja Olgu tervitatud rasvatud (kuid õige magusad) jogurtid? Jääme huviga ootama, millal maailma juhtivate toitumisteadlaste uuemad seisukohad ametlikesse toitumissoovitustesse tee leiavad.