Salmonelloos on Salmonella bakterite poolt põhjustatud haigus, mis väljendub kas kõhutüüfuse või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikuna. Kõhutüüfuse tekitajad on nakkusohtlikud ainult inimesele. Enamik Salmonella baktereid nakatab aga nii loomi kui ka inimesi, põhjustades mao-sooletrakti haigestumist. Haigustekitajad jäävad püsima peensooles ja kutsuvad esile kõhulahtisusega kulgeva soolepõletiku. Salmonella-enteriit on maailmas kõige levinum Salmonella bakterite poolt põhjustatud nakkus ning peaaegu alati toidumürgistuse tagajärg. Nakkusallikaks on inimene (haige, paranev haige, bakterikandja), kanad, kanapojad, kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud, roomajad, närilised), koerad ja kassid.

Salmonella bakterid paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja (eriti ohtlikud bakterikandjad on toidukäitlejad) inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel. Küllalt sageli levivad haigusetekitajad ristsaastumise teel, mil toores looma- või linnuliha puutub töötlemise käigus kokku valmistoiduga, näiteks salatiga, puu- ja köögiviljadega. Haigusetekitajad levivad inimeselt-inimesele fekaal-oraalsel teel.

Salmonelloosi peiteaeg võib olla mõnest tunnist kuni 2—3 ööpäevani. Haiguse tunnusteks on iiveldus, oksendamine, peavalu, kõhulahtisus, lisaks võib tekkida palavik. Tugev organism saab selle haigusega enamasti ise hakkama ja tihtipeale ei lähe inimene nende nähtudega arsti poolegi, vaid paraneb paari päeva jooksul ise.

Ent mõnikord on tarvis haiglaravi. Nõrgemad meist — imikud, vanurid, rasedad, immuunpuudulikkust põdevad inimesed ja need, kes põevad kroonilist haigust — on salmonelloosi suhtes oluliselt haavatavamad. Rasketel haigusjuhtudel võib kujuneda septitseemia ja elundikahjustused (artriit, meningiit, endo- ja perikardiit, pneumoonia, püelonefriit jm). Immuunpuudulikkusega inimestel võib haigus kulgeda raskes vormis ning lõppeda isegi surmaga.

Kuidas salmonelloosi tekitav bakter levib?

Salmonella baktereid võib leiduda kanamunades, munatoodetes, lihas, piimas, levides Salmonella bakteritega saastunud toiduainete ja joogiveega ning ka siis, kui käsi ei pesta. Kusjuures oluline on tähele panna, et Salmonellaga saastunud toit ei erine välimuse, lõhna ega maitse poolest mitte kuidagi muust, mittesaastunud toidust. Väliskeskkonnas säilivad need bakterid eluvõimelistena mitu kuud, samuti ei hävi nad ei kuivatatud ega külmutatud toiduainetes.

Kuidas salmonelloosi vältida?

Haiguse vältimiseks on väga oluline puhtus ja isiklik hügieen. Käsi on tarvis pesta ka pärast oma lemmiklooma sügamist ja paitamist, sest temagi võib olla bakterikandja.

Toiduaineid tuleb säilitada nõuetekohaselt, kauplused peavad ise jälgima realiseerimistähtaegu ja poest süüa ostes pead seda isegi tegema.

Toidukäitlemisel tuleb olla superhoolikas, loomsed toiduained peab hoolikalt läbi kuumutama vähemalt 74 °C juures. Kui hoida valmistoitu külmkapis, siis mitte üle paari päeva ja valmistoit ei tohi kokku puutuda tooreste toiduainetega (eriti lihaga). Vaid mõni tund säilivad külmikus aga sellised road nagu tartar (toores liha ja munakollane), osad toore munakollasega valmistatud magusad kastmed, pehme beseega koogid-tordid (toores munavalge), mõningad tiramisud on tehtud toore munaga jne. Kodus selliseid roogi valmistades võiks need ära süüa enam-vähem kohe, mil roa komponendid ei ole kaua toatemperatuuril seista saanudki.

Töötajad, kellel on kokkupuude toiduainetega, peaksid läbima meditsiinilise kontrolli. Kui inimene on juba salmonelloosi haigestunud ja selle läbi põdenud, siis tuleb arvestada olulise tõsiasjaga — tema väljaheites võib haigustekitajaid olla veel mitme nädala jooksul ja see tähendab, et sama pika aja vältel on inimene nakkuse kandja.

Kuidas mõjutab soe ilm Salmonella baktereid?

Kommenteerib veterinaar- ja toiduameti pressiesindaja Elen Kurvits:

“Soe ilm soodustab bakterite arenemist. Seetõttu on toidu saastumise ja inimeste nakatumise tõenäosus suurem. Seega tuleb tähelepanelikult jälgida toiduohutust ning olla toidu käitlemisel hoolas. Toiduohutust saab tagada kasutades õigeid hügieenivõtteid, õigeid toiduvalmistamisviise järgides, ristsaastumist vältides ja kasutades puhtaid töövahendeid.

Toidukäitlemisruumis ehk köögis peab temperatuur olema enam-vähem sama nii suvel kui ka talvel. Käitlemisruumi ventilatsioon peab olema piisav ning tõhus.

Toorainet ja valmistoitu peab hoidma õigel temperatuuril (k.a transportimise ajal, eriti suvel). Tuleb vältida toidu seismist soojas (näiteks laudadel). Selliseid toite nagu tartar, besee jms, mis sisaldavad toorest muna ja/või liha, ei ole soovitav toatemperatuuril kaua hoida. Selline toit on mõeldud koheseks söömiseks pärast valmistamist.”

Mis asi on ristsaastumine?

Munal võib Salmonellat esineda ka koore peal ning kui toidukäitleja puudutab kätega sellist muna, siis võib tema käte kaudu sattuda bakter teiste toiduainete peale.

Elen Kurvits: “Seepärast ongi oluline pärast kanamunade toitu lisamist (kätega katsumist) hoolikalt käsi pesta, enne kui alustatakse järgmist toiduvalmistamise toimingut.”

Samamoodi võib juhtuda, et bakter levib ka veidi hooletult pestud või lihtsalt paberiga „puhtaks“ pühitud lõikelaua kaudu, kui sel on lõigatud Salmonella bakteriga saastunud kanaliha ning seda lõikelauda kasutatakse hiljem muude asjade tükeldamiseks.