Popkorn oli vanasti kinos keelatud

Kino algusaegadel üritasid need asutused olla võimalikult soliidsed ja sarnaneda teatriga. See tähendas, et saalid sisustati vastavalt peenema publiku maitsele ning kinokülastajatelt oodati väljapeetud käitumist. Popkorn tollastesse kinodesse ei kuulunud.

1927. aastal linastusid aga esimesed helifilmid ja kinokülastajate arv kasvas plahvatuslikult. “Uuel” publikul polnud raha, et osta kinos pakutavaid kalleid jooke, küll aga jaksasid nad osta tänaval müüdavat odavat suupistet popkorni. Mõnes kinos kehtestati seepeale reegel, et popkornituutuga sisenedes tuleb see koos üleriietega garderoobi jätta, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

1930. aastate tihenenud konkurentsis tuli kinodel aga ellujäämise nimel publiku reeglite järgi mängima hakata. Näiteks Dallases otsustas üks 80 kino omav ettevõte, et hakkab ise popkorni müüma, välja arvatud viies peenemas saalis. Vaid kaks aastat hiljem ähvardas neid viit saali aga pankrot.