Kuigi pizzat peetakse Itaalia kõige populaarsemaks toiduks siis võrdusmärk itaalia ja pizza vahel tekkis alles hiljuti. Tõsisasi, et pizza leiutati alles 19. sajandil, kust see leidis oma tee kiirtoiduna Napoli tänavatel.

Kõige alguses (selle üle vaieldakse veel tänapäevalgi) õeldakse, et mida lihtsam pizza, seda parem. Klassikaline Napoli pizza koosnes ainult tainast, tomatitest, basiilikust, vähesest küüslaugust ning soolast ja oliiviõlist.

Itaalia toidukultuur on regiooniti väga erinev, niisamuti ka Itaalia pizzad. Maailmakuulus pizza Napolist on paksu põhjaga aga pizza tehtud Roomas on õhukese põhjaga.

Kui kuninganna Margherita külastas 1889. aastal Napolit oli ta sügavalt sisse võetud kohalikust pizza-kokast, kes tegi Tema majesteedi auks pizza, millel olid värskelt ühendatud Itaalia lipuvärvides pizzakate - punased tomatid, valge mozzarella ja roheline basiilik. Seda pizzat tuntakse tänepäeval kuninganna nime järgi - pizza margherita.

Nagu ülejäänud Itaalia toit, pizza on parim siis kui tema koostises on värsked, kohalikud saadused, eriti kui neil on peal DOP (“Protected Designation of Origin”), see sertifikaat tagab, et koostisosad on Itaalias kasvatatud ja pakitud. Lisaks on see garantii kliendile, et saadused on tehtud kohalike farmerite poolt kasutades traditsioonilisi meetodeid. Samuti tähendab DOP märgis ka kõrgemat hinda aga lubab ka pariamt kvaliteeti.

Parim viis pizzat ise kodus järele proovida, omamata suurt puidu-ahju ning pizza kive on talitada retsepti järgi, mille leiead SIIT!

Oma Maitse