Naistepäevaks tarte Tatin? Või hoopis tiramisu? Aga miks mitte Pavlova?
Rahvusvahelise naistepäeva tähistamise algust on seostatud Ameerikas 1848. aastal ellu kutsutud reformidega, kui naistele anti mitu uut õigust ja vabadust. Veel on tähtpäeva seostatud konkreetsemalt 1908. aastaga, kui ühe New Yorgi suurima tekstiilivabriku streikijad – peaaegu kõik naised – nõudsid endale paremaid töötingimusi. Täiesti juhuslikult samas tehases puhkenud tulekahjus hukkus toona 129 naist. 1909. aastal ehk aasta pärast tragöödiat tegi kommunist Rosa Luxemburg ettepaneku selle raske ja kurva, ent tähtsa juhtumi meenutamiseks tähistada 8. märtsi rahvusvahelise naiste solidaarsuse päevana. Tänapäeval on naistepäev ÜRO kalendris kirjas ning seda tähistatakse mitmel pool kogu maailmas.
Kui 1990. aastatel suhtuti Eestis naistepäeva pika punamineviku tõttu pigem pila ja paroodiaga, siis juba sama kümnendi lõpul muutus päev uuesti aktuaalseks. Taas on tavaks viia sõpradele ja töökaaslastele lilli ning ühiselt midagi pidulikku ette võtta. Eestis oli naistepäev viimati riigipüha 1990. aastal. Riigikogu lükkas oktoobris 2001 napi häälteenamusega tagasi opositsiooniparteide ettepaneku kuulutada 8. märts taas riiklikuks tähtpäevaks.
Kolm riiki, kolm magustoiduklassikat
Mainitud naiste ilu ja võlu juurde käib peale lilledele ja šampanja ka mõni suursugune magustoit – kook, keeks, tort, käsitööna valmistatud kommid. Ideaalis valmistavad mehed naistele need hõrgutised ise. Siinkohal nõuan tähelepanu! Pakun välja kolm ideaalset kooki, millega naisperet üllatada, mida pole liiga keeruline valmistada ning mis andestavad minevikupatud ja mõjuvad tuleviku sulitempude indulgentsidena.
Nii… Need kolm kooki pärinevad Prantsusmaalt, Itaaliast ja Uus-Meremaalt: tagurpidikook ehk tarte Tatin, tiramisu ja Pavlova. Igaüks neist vääriks küll eraldi rubriiki ja isegi oma raamatut, sest tegu on maailma koogiparemikuga, küsige kellelt tahes.
Prantsusmaalt pärit tarte Tatine tähendabki otseselt seda, mida lubab – kook küpsetatakse tagurpidi. Arvatakse, et selle tekkelugu pärineb 1880. aastatest, kui ühes Prantsusmaa väikelinnas hotelli pidanud õed Tatinid (Stéphanie ja Caroline Tatin) selle koogi lõid. Ajalugu lahkneb selles osas, kas koogi valmistamine sellisel kujul oli taotluslik hotellirestoranile omanäolise magustoidu leidmiseks või juhuslik eksimus, väsimusest tingitud õnnelik õnnetus. Igal juhul koosneb kook kolmest kihist: lehttainast ning omavahel kokku sulanud puuvilja- ja või-suhkru kihist. Enamasti kasutatakse koogi tegemisel õunu, kuid sobivad ka pirnid ja muud viljad.
Liikudes mööda Euroopat edasi teise maailmakuulsa kokandusriigi, Itaalia juurde, leiame tiramisu. See on kihiline magustoit, mis koosneb kahest baaskihist: küpsistest ja mascarpone baasil valmistatud kreemist. Itaaliakeelne fraas tira mi su tähendab sõna-sõnalt „tõmba mind üles” ning viitab toimele, mida avaldab suhkur ja espressokohv inimorganismile.
Tiramisu päritolu on teadmata. Esimest korda mainiti seda desserti kirjalikult alles 1983. aastal ühes Kreeka kokaraamatus, andes alust arvata, et tegu on kas üsna hilise magusroaga või kohandusega teistest kihilistest magusroogadest (nt english triffle’ist). Levinuima versiooni kohaselt leiutati kook Trevisos restoranis Le Beccherie ning nimetati kondiitri Roberto Linguanotto õpilase ja ristitütre Francesca Valori (neiupõlvenimi Tiramisu) kulinaarsete võimete auks tiramisuks.
Kolmas hedonistlik amps tuleb hoopis maailma kuklapoolelt ehk Uus-Meremaalt, kus 1920ndatel loodud Pavlova kook on otsene austusavaldus Venemaa keiserliku balleti toonase suurima staari Anna Pavlova auks. Beseekoorikuga kook sisaldab pehmet ja kreemist sisu ning on kaunistatud tavaliselt puuviljade ja marjadega. Otepääl asuva kondiitriäri Elsa Pavlova kreemine sisu on rikastatud kamaga, muutes selle klassikalise tordi eestipäraseks.
Unustame üheks päevaks dieedid ja kõhuäärerasvade vastase embargo ning laseme neil dekadentlikel magustoitudel rahulikult meie maitsemeeli valitseda. Mehed, põlled ette ja kööki! Harjutamine teeb meistriks.
Head naistepäeva!
