Mõtteid USA farmiturgudelt: kas supermarketite hääbumine on alanud?

Kuidas päris toidust sai trenditoit? Kui palju me vajame toidule külge igasuguseid märke? Või kuidas kohalikust maitsest saab rahvusvaheline? Heleene Tambet mõtiskleb puurivabade munade ja tunne-oma-talunikku mulli üle Ameerika läänekaldal.

Mul on ikka tavaks öelda, et San Francisco populaarseimaks hobiks on, joogamatt õlal, brunch’i järjekorras seismine. See juhtub siin, minu praeguses kodulinnas igal laupäeva- ja pühapäevahommikul. Aktiivsed, heas vormis suurlinlased tulevad stiilsetes liibukates või ökomärgistatud vihmajakis kella üheksasest treeningust ning võtavad üksteise järel sappa mõnes linna populaarses brunch’i-kohas. Ooteajaks on sageli tund kuni poolteist.

Peale pika saba seob selliseid toidukohti ennekõike kasutatav tooraine ja selle päritolu – või vähemalt viimaste hoolikas reklaamimine eetilisuse ja keskkonnasõbralikkuse märgi all. Nüüdseks on toidukohad juba edasi liikunud kale-kapsa buumist ning chia-seemnete ja smuutiKas hullusest, mis USA foodie-maailma mõne aasta eest vallutasid. Praegu on teemaks hapendatud toidud-joogid - kombucha ja sour beer, hapuõlu – nagu ka pidevad uute alternatiivjahude avastused ning igasugune korilus.