Alkoholivabad 100 päeva.
Seitsmes aasta järjest pausin esimesest jaanuarist alkoholi tarbimise umbes 50-100 päevaks ning toimub versioon tuntud paastust, kus liha on laual, kuid selle allaloputamine käib lahja mittealkohoolse vedelikuga. Miks nii on juhtunud pole selge. Vajadust pole, samas tulemused on üllatavad. Kaale ei lange just liiga kiirest, aga tuju on pidevalt hea, energiat meeletult nagu oleks “juhe taga” ja meeled töötavad täie rauaga.

Mikk Mägi ja Loore Emilie Raav. Vegan Restoran
Minu onu on minu peale surmani pahane kahel põhjusel: mul on pikad juuksed ja ma olen taimetoitlane, need kaks asja on lihtsalt täiesti ebanormaalsed. Lisaks veedan ma poole aastast välismaal, ei käi normaalselt tööl ja käin paar korda aastas ebanormaalsetel šamanistlikel hingerännaku-tseremooniatel.
Loe edasi ...
Silverspoon gastronoomiavõistluse Gala 2017. aastal.
Gastronoomiaastal võib nüüd vaikselt otsad kokku tõmmata, kuna: a) põhilised, kui mitte öelda, et kõik, toidu- ja restoranivõistlused on ära toimunud, auhinnad kätte jagatud ja b) (toidu, joogi, köögi, restorani) festivalid peetud ja maitsed maitstud. Kokad ja restoranid valmistuvad nüüd aastavahetuseks ning mõtlevad, mida järgmisel aastal paremini teha.
Loe edasi ...
Hiltoni Hotelli restorani "The Able Butcher" uus menüü
Kuidas eristada ühte tippkööki ja sellest välja libisevaid kunstiteostele sarnaseid roogi teistest? Loomulikult on olulised detailid, maitsesobivus, tooraine õige käsitlus ja loomulikult valmistuse õige teostus. Kuidas aga võrrelda restorane kui tevikuid - mis on olulisem, mis vähem olulisem?

Jagades reede õhtust söömingut pundi intelligentsete gurmaanidega tuli umbes kuuenda veinipokaali järel jutuks restoranide lastemenüüd ning peamiselt nende mõju inimese tulevasele toidumeelele. Mitme
-tärniga peakoka hõrgutavaid meistriteoseid endale taldrik-taldriku järel naha vahele keerates ja toitu parimate veinidega alla loputades ei tahaks uskuda, et kellelegi poleks võimalik õpetada head maitset ja soovi süüa targalt, rikkalikult.
on see võimatu?

Koolitoit
September on aasta üks inspireerivamaid kuid. See on aeg, mil saab taas asuda tegelema õppimisega, mis – arvake, mida tahate – on üks olulisemaid ja põnevamaid tegevusi maailmas. Saada teada midagi uut, kogeda midagi uut, uurida midagi uut … ka maitsta midagi uut.
Loe edasi ...
Maitsed.ee
lugeja kirjutas eelmisel nädalal ilmunud toidunõustaja Kadi Helme loole kommentaariks, et "kas saaks ühe päevagi hakkama ilma toidunõustajateta"?, pidades silmas järjekordset lugu õppinud inimese sulest, kes soovitab inimestel talveperioodil paremini toituda.

Elame äärmiselt põneval ajal, kus kõik toiduga tegelevad asutused – kohvikust ja bistroost tipprestoranideni – on mõistnud lõunapakkumise turujõudu ja kaotanud ära häbitunde pakkuda lõunaks erimenüüd või oma a la carte valiku nii-öelda vaesemat venda.
Igapäevased lõunad ei ole üksnes energia laadimiseks. Need on väikesed ja regulaarsed ekskursioonid maailma peenkokakunsti. Tekib aga küsimus, mille järgi head lõunaeinet valida, millise summa raha peaks selleks kulutama? Olulisim on kulgeda põnevatel maitseradadel ja hoiduda argisest ja igavast, korduvast toidust.

Nehi koka valmistatud roog.
Ei saaks öelda,
et maailm oleks hetkel arusaadav või lihtsalt „seeditav” paik. Kui majanduslikult rasketel aegadel pöörduvad inimesed üsna tugevalt esoteerika ja sisekaemuse poole, joogakursuste uste taga on järjekorrad, süveneb vegantoitumise trend, siis lihtsa ja universaalse segaduse ajal tasub sukelduda hea toidu ja joogi juurde.