Maa-ameti, Põllumajandusameti ja Organic Estonia koostöös sündinud mahealade kaart näitab nüüd ka mahemesilasperede paiknemist. Eestis on ametlikult üle 2000 mahemesilaspere, üldse kokku on meil ligi 50-60 000 mesilasperet.

“Praegu on meil Eestis ligi 60 000 mesilasperet, arvame – paljud mesilaspered pole registris. Aastal 1939 oli Eestis 110 000 peret, Nõukogude ajal jõuti ka korra üle 100 000, kui majandites oli mesilaste pidamine kohustuslik. Tol ajal leiti ka uuringute käigus, et tegelikult mahuks Eestisse ligi 150 000 mesilasperet,” kommenteerib Aleksander Kilk.

Kilgi sõnul on Eesti oma ligi 50 protsendi looduslike aladega väga hea koht mesilaste pidamiseks. “Võimalusi on palju rohkem kui mitmetes teiste riikides,” kommenteerib Kilk, kelle sõnul on väga hea, et Maa-ameti kaardirakendus tõstab esile nii mahemõtlemist kui aitab meenutada, et mesilaste pidamine on oluline.

“Mesilased ja teised tolmeldajad vajavad keemiavaba elukeskkonda ning korjemaad. Eesti mesindusele on ainult hea, kui mahepõllumajandusmaad igal aastal juurde tuleb,” ütleb ka Aili Taal, kes on Taali Mesilas mesindanud mahedalt juba 18 aastat.

Kaardirakendus, kus peal näeb nüüdsest ka mahemesilaid, näitab mesilasperede asukoha hetkeseisu.

“Mesilagrupid on erinevates kohtades laiali. Suviti viiakse nad uutele korjealadele, talveks tuuakse hoopis kodu juurde. Kaardil näeme püsiasukohti, mis ei väljenda alati seda, kus mesilaspered päriselt asuvad,” kommenteerib Aleksander Kilk.

“Eestis on 50-60 000 mesilasperet, igas peres on suvel ligi 50-60 000 mesilast, see teeb kokku ligi 3 miljardit – iga eestlase kohta lendab ringi 2000 mesilast, “lisab Kilk.

Maa-ameti, Põllumajandusameti ja Organic Estonia koostöös loodud mahealade kaardirakenduse abiga näeb lisaks 2017. aasta mahepõllumaadele ja -korjealadele ka mahemesilasperesid. Kaardirakendusega seoses valmistatakse ette arendustöid, et pakkuda mesilastepidajatele, ettevõtetele ning kohalikele omavalitsustele paremat teenust mahe- ja biomajanduse arendamisel.

Mesitarud