Kas olete kunagi näinud kõrval lauas istumas budistlikke munkasid, kes mõnusasti miskit ümisevad, ja avastanud end mõtlemast selle üle, mida nad teevad? Kas ümin on põhjustatud mantra kordamisest või on nad lihtsalt toidu maitsest vaimustuses? Võib-olla aitab seda küsimust lahendad pilguheit budistliku toidukultuuri sügavustesse.

Paljude religioonide pühad tekstid keelavad teatud toiduainete tarbimist. Näiteks judaism ja islam keelavad sealiha süüa ning hinduism ei vaata hea pilguga lehmade söömisele. Budism selliseid piiranguid ei sea. Tänapäeval on vähem religioonis kinni olevate budistide toitumisharjumused sarnased Lääne inimeste omadele, vahendab GBTimes.com.

Samas, mida religioossem inimene on, seda enam piiranguid ta endale toidu osas kehtestab. Seega võib kloostritest leida nunnasid ja munkasid, kelle toidulaualt puudub nii liha kui ka enamik maitseainetest.

Midagi ei ole keelatud

Buddha ise ei keelanud oma järgijatele otseselt liha süüa, kuid soovitas, et nad väldiks seda tehes loomi, mis on tapetud ainult söömise eesmärgil. Selle taga peitub väga lihtne põhjus. Nimelt usuvad budistid taaskehastumisse ja sellesse, et inimesed võtavad pärast surma looma kuju.

Seega ei soovi budistid ühelegi elusolendile halba teha, sest selle kehas võib peituda inimese hing. Budistid saavad toitu almuste kaudu ning on kohustatud ära sööma kõik, mis neile taldrikule asetatakse, olgu selleks siis liha või mädanenud puuvili. Nii kaua, kuni toidu päritolu ei teata, võivad budistlikud mungad seda süüa ilma igasuguste südametunnistuse piinadeta. Ainult siis, kui on teada, et loom tapeti selleks, et kerjuseid toita, tohib munk liha söömisest keeldud.

Kaasaegsetes kloostrites hoolitseb munkade kõhutäite eest elukutseline kokk, kes valmistab peamiselt taimetoite. Kokk ei tohi siiski kasutada kõiki juurvilju, sest usutakse, et mõned neist mõjutaksid munkasid „ebasündsal“ viisil. Küüslauku, sibulat, murulauku, rohelist- ja šalottsibulat näeb munkade taldrikuil harva. Väidetavalt põhjustavad need „maiseid ihasid“ ja seega võivad munkade vaga elu häirida. Loomulikult puuduvad menüüst ka alkohol ja meelemürgid.

Toit on ainult keha vajaduste täitmiseks

Munkade jaoks on söömine tegevus, mis on mõeldud energia saamiseks, mitte nautimiseks. Suur osa munkadest ei söö pärastlõunal enam midagi, sest mida rohkem aega nad söömisele kulutavad, seda vähem on neil aega vaimseteks tegevusteks.

Nagu juba enne mainitud, järgivad toitumisalaseid reegleid üksipulgi ainult kõige rangemad budistid. Budismiga just tutvunud inimene ei pea koheselt, ega ka kunagi hiljem, endale selliseid piiranguid seadma. Mida enam inimene end budismile pühendab, seda tõenäolisem on, et ühel hetkel saab temast taimetoitlane ja ta loobub vängemate vürtside kasutamisest.

Pisut avatuma suhtumisega budismihuvilised saavad nautida seda vabadust, mida see toitumise vallas pakub.

Oma Maitse