Lisaks tekitab segadust toorsalaami sõna selles koosluses, sest salaami on iseenesest mittekuumutatud, vaid fermenteerimise või riputamise teel maitseainetega valmistatud vorst. Tegemist ei ole kuidagi moodi kuumutatud, keedetud või suitsutatud tootega - need tooted on veel eraldi maailm. Salaami on juba ise toores vorst. Toorsalaami tähendaks siis otsetõlkes vaid kokku segatud vorsti algaineid ehk Itaaliapärase salame puhul sealiha, veini, äädikat, ürte, maitseaineid, küüslauku, rasva ja soola.

Terminoloogiliselt saab chorizo kohta siiski öelda salaami, sest tegemist on samal moel fermenteeritud vorstiga, mis on aga tunduvalt vürtsikam, sest vorsti maitsestamisel kasutatakse nii suitsutatud paprikapulbrit kui tšillit. Lisaks on chorizo pakendatud loomasoolde enamasti väikeste vorstidena, samal ajal kui salaami tuleb ka korrektse latina lettidele.

Salame on Itaaliast algusese saanud vorsti valmistamise ja lihasäilitamise viis, mis levis kiirelt üle kogu Lõuna-Euroopa. Põhjus selleks on väga lihtne - selliselt valmistatud vorst säilis ka toatemperatuuril söödavana üle kuu aja. Võib siis öelda, et kõik chorizod on salaamid, kuid kõik salaamid ei ole chorizod.

Küsisime vorsti nime ja toote saamisloo kohta informatsiooni ka Nõo Lihatööstuselt. Lihatööstuse turunduse projektijuht Katharina Vool vastas Maitsed.ee poolt esitatud päringule, et tootenimede saamislood on iga toote puhul individuaalsed.

"Kui me räägime konkreetselt chorizo toorsalaamist, siis see nimi pärineb Hispaaniast. Ka hispaanlased toodavad rohke paprikasisaldusega toorsalaamit chorizo – siit ka nime pärandus," ütleb Vool.

Toorsalaami tähendab kuumtöötlemata vorsti, sellest tulenevalt ka nimi TOORsalaami.

"Selleks, et vorst fermenteeruks, omandaks maitse, värvuse ja konsistentsi kasutatakse spetsiaalseid kliimakambreid. Valmimine sõltub vorsti läbimõõdust, suurema läbimõõduga vorstide valmimisaeg ulatub kuni kolme nädalani. Liha lõigatakse Nõo Lihatööstuses ning päritoluriigiks on Eesti," selgitab Vool.