Väikeses Koskenkorva külas on viina tehtud aastast 1953. Külas ei toimu mitte midagi erilist, seal ei ela ühtegi kuulsust, seal ei juhtu mitte midagi. Kasvab oder ja on puhas vesi.

Ja just seda on vaja, et teha head viina. Kui seista keset Koskenkorvat, siis nii kaugele, kui silm võtab, on põllud, ei midagi muud. Oder, mida tootmiseks kasutatakse, kasvab 200 kilomeetri raadiuses Koskenkorva külast.

Unikaalne klaas, puidust kork, stiilne silt

Uue pudeli klaas on kirgas, just nagu Koskenkorva vesi. Erilise aspektina on klaas justkui käsitstööna valminud ja seestpoolt lainetav — nagu klaasi puhumisel ikka juhtuda võib. Sellise disaini saamine võttis aega ja katsetusi, kuid tulemus tasus vaeva.

Pudeli kuju on lihtne, maalähedane. Ei mingeid üleliigseid ilustusi ega vigureid. Kusjuures pudeli kuju asjus peeti nõu ka nende inimestega, kes oma töös sellega tihedalt kokku puutuvad — just baarmenide soovitusel on pudeli kael esialgu kavandatust pikem.

Eriline on ka pudeli kork. See on pigem puust punn, millega omal ajal ka Eesti talurahvas oma pudelisuu kinni pani. Etikett on aga justkui postkaart — kiri, mis tulnud Koskenkorvast. Sildi ääred on postmargilikult sakilised. Etiketti ilustab postitempel ja paber on mõnusalt „karune” — pisut tahumatu ja kare.

Lihtne elu au sisse

Soomlase mõttelaad on Eesti inimese omaga üsna sarnane. Ütleme, mida mõtleme, rohkem tegusid ja vähem sõnu. Võõraste sulgedega ehtimine on Soome maainimesele võõras.

Sellest ka Koskenkorva moto: oleme uhked selle üle, mida teeme ega löö selle ümber liialt lärmi. Jah, küla elanikud võivad olla veidi omamoodi ja esmapilgul veidrad, aga nad on ausad ja tegelikult päris armsad.

Kõige parem on hoida asjad lihtsana. Nagu Koskenkorvas.

Jaga
Kommentaarid