„Vastav märgistus teavitab tarbijaid, et Kekava kanad on olnud terved kogu oma kasvuperioodi jooksul, mis tähendab, et neid pole olnud tarvis antibiootikumide ega teiste rohtudega ravida,“ selgitas Kekava juhatuse esimees Andrius Pranckevičius „See saavutatakse eelkõige ennetustööga, mille osaks on nii avaramad ja mugavamad elutingimused, karmid bioohutusreeglid kui 100-protsendiliselt kontrollitud kvaliteetne ja tasakaalustatud toit, mis koosneb värsketest juurviljadest ja seedimist parandavatest taimeekstraktidest.“

Antibiootikumide vabad tooted aitavad võidelda antibakteriaalse resistentsuse probleemiga, mis ohustab nii inimeste kui loomade tervist kui tarbitavaid toiduaineid. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel sureb antibiootikumide resistentsuse tagajärjel igal aastal vähemalt 25 000 inimest ainuüksi Euroopa Liidus ning terves maailmas ligi 700 000 inimest. Resistentsuse suurenemisel hakkavad numbrid aastate jooksul drastiliselt tõusma ning paraku soosib seda ka üldine kõrge antibiootikumide tarbimise tase põllumajandussektoris.

„Euroopa Liit keelab rangelt antibiootikumide kasutamise loomade ja lindude kasvatamisel, kuid haiguseid tuleb vajadusel ravida siiski antibiootikumidega ja liha võib müüa alles siis kui antibiootikumide jäägid on langenud alla EL normidega kehtestatud taset,” märkis Pranckevičius. „Kekava on investeerinud tootmisesse üle 5,5 miljoni euro, et haigestumist ennetada ja viia ravivajadus miinimumini. Vaid üksikud kanad vajavad antibiootikumiravi, aga nende liha ei jõua kunagi „Antibiootikumideta kasvatatud kana“ märgi all müüdavatesse toodetesse.”

2017. aasta andmete põhjal on Eesti müüdud antibiootikumikoguste arvestuses Euroopa Liidus 17. kohal (ESVAC 2015). Kui kõige vähem antibiootikume kasutavas Norras on vastav näitaja 2,9 (mg ühe kilo looma/linnuliha kohta ehk mg/PCU), siis Eestis on see kogus 65,2 mg/PCU. Enim antibiootikume tarbivas Küprosel ulatuvad kogused suisa 434,2 mg/PCU. Kekava eelmise aasta vastav näitaja oli 2,2 mg/PCU.