Tavapärase tarbimise korral ei kujuta piimas olev kolesterool mingit probleemi. Ühes klaasis 3,5% rasvasusega piimas on üksnes 16–28 milligrammi kole­s­terooli ja sellest imendub verre 8–12 milligrammi. Inim­organism aga va­jab päevas toidu­koles­te­rooli 250–350 milligrammi. Tegelikult on piima mitmetel rasvhapetel sootuks koleste­rooli­taset langetav toi­me.

Piimas ja piimatoodetes leidub luudele kasulikku kaltsiumi, kuid loomsete valkude tõttu ei jää see organsimi.

Loomsed valgud ei saa kuidagi kaltsiumi välja viia, sest nad lõhustatakse seede­kulglas aminohapeteks. Need aminohapped aitavad kaasa hoopis kalt­siumi paremale imendumisele seedekulglast.

Inimene, kes tarvitab piima, ei vaja muid piimatooteid.

Ainult ühe toiduaine kauakestev eelistamine muudab toitumise ühekülgseks ja üks­luiseks. Tasapisi hakkab tunda andma kiudainete ja miro­elemen­tide defitsiit, samuti muutub seedekulgla mikroobikooslus liialt ühekülgseks ja tekib näiteks kõhukinnisus.
Kõige kasulikum on rasvavaene piim.

Rasvavaene piim jätab keha ilma väärtuslikest ja kiiresti oman­datavatest rasvhapetest,

Rasvlahustuvatest vitamiinidest ning kaltsiumi omastamine piimast pole nii tõhus. Vähese rasvasusega piima ei sobi ka laste täisväärtuslikku menüüsse.

Allikas: Piimaliit