Diatsetüül

Diatsetüül on kemikaal, mida kasutatakse näiteks mikrolaineahjus valmistatud popkornile võimaitse tekitamiseks. Samuti lisatakse seda paljudele odavatele võilaadsetele toodetele, et inimteerida tegeliku või maitset. Diatsetüüli on seostatud kopsuhaiguste esinemissageduse tõusuga vabrikutöölistel, kes selle ainega igapäevaselt kokku puutuvad. Kuid diatsetüüli kahju ei piirdu ainult “popkorni kopsude“ sündroomiga. USA-s on 2012. aastal välja antud ametlik hoiatus selle aine kasutamise osas kuna uuringud on näidanud diatsetüüli seost ka Alzheimeri tõppe haigestumisega, vahendab Telegram.ee.

Mitmel pool tehakse tarbijate teadlikkuse suurendamisel diatsetüüli kohta olulisi samme ning kaalutakse diatsetüüli keelustamist. Seni aga, kui tootjatel ei ole selle kemikaali kasutamist keelatud, peavad tarbijad ise olema targad ja lugema pakendeid. Eelista korralikku mahepiimast valmistatud täisvõid ning käi kauge kaarega mööda margariinidest ja võilaadsetest toodetest. Ning kui tekib popkorni isu, siis tee seda kodus ise maisiteradest, mille puhul oled enne veendunud, et tegemist ei ole GMO-maisiga.

Propüleenglükool

Propüleenglükool on emulgaator, mis ei lase koostisainetel eralduda (näiteks õli ja vesi). Mitmetel emulgaatoritel on paakumisvastased ja vahutamisvastased omadused ning neid kasutatakse vahustatud toitudes, teised aitavad vähendada selliste toitude nagu näiteks maapähklivõi tahkumist. Seda kasutatakse valikpagaritoodetes (keeksid, rullbiskviidid ja tordipõhjad) niiskuse säilitajana ja hallituse ärahoidmiseks ning muudes toiduainetes lisaainete lahustamiseks.

Propüleenglükoolil on halvamaiguline minevik, seda on kasutatud antifriisina ning juba aastakümnete tagused loomkatsed on viidanud, et see võib põhjustada depressiooni. See võib põhjustada lastel allergiat ja astmat ning mitmeid erinevaid nahaprobleeme. Suuremas koguses võib propüleenglükool tekitada närvisüsteemi häireid, iiveldust ja peapööritust.

Kahjuks ei pruugi selle aine sisaldus iga kord toidu infosildil kajastuda. Kui ostad suurtööstustes valminud jäätist, jogurtit, kooke ja maiustusi, õlut, salatikastmeid ja koogiküpsetamiseks mõeldud jahusegusid, siis tarbid suure tõenäosusega ka veidi propüleenglükooli. Püüa pigem valmistada maiustusi ja salatikastmeid ise võimalikult puhastest koostisainetest või eelista väiketööstuste (mahe)toodangut.

Pakendikemikaalid – BHA, BHT, BPA

BHA (butüülhüdroksüanisool, E320) on nafta baasil valmistatud säilitusaine, mida kasutatakse rääsumise vältimiseks rasvastes toitudes. Näiteks võivad seda sisaldada margariinid, õlid, piima- ja koorepulbrid, kartulikrõpsud, salatikastmed, saiakesed, maiustused, hommikusöögihelbed, kiirkartulipuder, lihatooted, õlu, närimiskummid ja teised toidud.

Kuigi juba 2011. aastal klassifitseeriti see inimesele kartsinogeensete ainete hulka, peab FDA (USA toidu- ja ravimiamet) seda üldiselt ohutuks aineks. Väga sageli on see pakendil välja toodud koostisainetest eraldiseisvana märkega, et seda on lisatud pakendisse “värskuse säilitamiseks“. BHA kõrvalmõjudeks võivad olla astma, allergiline nohu, ekseemid ja nõgeslööve. Loomkatsetel on leitud, et see tekitab kõhuõõnes kasvajaid ja munasarjade geneetilisi muutusi.

BHT (butüülhüdroksütolueen, E321) on eelmise aine sarnane ning esineb ka samades toitudes. BHT näib mõjutavat aju neurotransmitterite funktsiooni häirimise kaudu. Piinlik on asjaolu, et seda leiti loomkatsetel juba 40 aastat tagasi, kuid aine on ikka veel kasutusel. Hiirtel mõjutas BHT negatiivselt uneharjumusi ja õppimist ning suurendas agressiivsust. Lisaks on leitud, et BHT võib tekitada astmat, allergilist nohu ja ekseeme. Loomkatsetes on leitud ka kopsuväärarenguid, maksarakkude liigkasvu ja kasvajaid.

BPA (bisfenool A) toimet on hakatud aina rohkem kajastama. See on hormonaalsüsteemi tööd häiriv aine, mis imiteerib kehas naissuguhormooni östrogeeni. See suurendab ülekaalulisuse tekke riski ning põhjustab meestel sugufunktsiooni häireid. BPA kajulik toime on lai, loe lähemalt näiteks siit.

Kuigi selle kasutamine beebitoidu pudelites ja joogitopsides on lõpuks keelustatud, on see jätkuvalt kasutusel metallpurkide sisekihina ja termopaberis (näiteks kassatšekid). Ka BPA-vaba plast ei pruugi olla tervislikum alternatiiv, kuna sageli asendatakse BPA teiste sarnaste kemikaalidega, millel on samuti kahjulik toime. Eelista pigem pakendatud toitude ostmisel tetrapakki, mille valmistamisel kasutatud plastil LDPE ei ole seni kahjulikke kõrvalmõjusid leitud.

Mida siis teha?

Kõige lihtsam on vältida igasuguseid pakendatud valmistoitusid. Lisaks sellele, et neis võib olla toksilisi lisaaineid ja pakendikemikaale, on need ka võrreldes päris elus toiduga vitamiinivaesed ja ilma elujõuta. Kui sa pakendatud toitudest päris loobuda veel ei saa, siis hakka hoolega pakendil olevaid infosilte lugema (kui sa seda veel ei tee). Eelista toite, mille lisaainetena on kirjas näiteks askorbiinhape või pektiin, mitte nimed, mida on raske isegi hääldada. Kui tood pakendatud toidu koju, siis tõsta see kohe ümber turvalisemasse pakendisse, näiteks kaanega klaasanumasse. Ning söö rohkelt folaate sisaldavaid toite, et kaitsta ennast BPA mõju eest.

Toimetas Katrin Suik