Enne kauplusse suundumist tuleks kaaluda läbi mõned peamised küsimused, millest külmkapi valikul lähtuda.

Suurus

See sõltub nii pereliikmete arvust kui ka sellest, kui suurtes kogustes on teil tavaliselt kombeks toiduaineid kappi varuda. Kui olete harjunud igal õhtul poest läbi minema, vajate arvatavasti pisut väiksemat külmikut kui perekond, kes suundub nädalavahetusel kaubanduskeskusesse või turule suurema kaubakoorma järele. 4-liikmelisele perekonnale peaks piisama 193 l mahutavusega jahekapist ja 92 l mahutavusega sügavkülmikust.

Kambrite valik

Valikuvõimalusi on mitmeid: sügavkülmik, jahekapp, sügavkambriga külmik, kahekambriline külmik. Sügavkülmikud, kus saab pikemat aega säilitada näiteks suuremat kogust liha või aiasaadusi, võivad olla nii pealt kui ka eest avatavad. Jahekapil puudub sügavkülmakamber ning see on mõeldud igapäevaste, kiiremaks tarvitamiseks mõeldud toiduainete säilitamiseks. Eesti peredes eelistatakse üldjuhul kahekambrilisi külmkappe. Kahekambrilisi külmikuid on kahte tüüpi, kusjuures erinevus seisneb kambrite paigutuses ja suuruses. Kapi ülaosas paikneva suhteliselt väikese sügavkülmaosaga kappe nimetatakse jänki-tüüpi kappideks, jahekambrist allpool asuva ning üsna mahuka sügavkülmaosaga kappe aga kombi-tüüpi külmikuteks.

Kas ühe või kahe kompressoriga?

Kahe kompressoriga kapi puhul on kapi esipaneelil kaks termostaati, millest üks reguleerib temperatuuri jahekapis, teine sügavkülmas. Kahe kompressoriga kapid on ühe kompressoriga mudelitest suuremad ja kallimad, kuid nende eeliseks on see, et sügavkülmaosa sulatamiseks pole tarvis tervet kappi vooluvõrgust eemaldada, piisab sellest, kui keerata sügavkülmiku termostaat nulli.

Müratase

Ehkki traktori moodi mürisevate külmikute ajajärk on õnneks seljataga, tasub mürataseme järgi kaupluses siiski pärida, sest igasugused lisahelid häirivad rahulikku elurütmi ning võivad tervisele halvasti mõjuda. Kui 40 dB müratasemega külmik jääb köögis praktiliselt märkamatuks, siis 60 dB helitugevusega külmkapp võib pikapeale hakata närve sööma.

Energiasäästlikkus

Külmkapi säästlikust näitab energiakulu klass, mida tähistatatakse tähtedega A-G, kusjuures A-klassi kuuluvad külmikud täiendavad teie kodust elektriarvet kõige minimaalsemalt. Kulutatava energia hulka mõjutab ka kapi asukoht ning ruumi üldine temperatuuritase.Radiaatori või pliidi kõrval paiknev külmkapp eeldab nõutava jaheduse säilitamiseks kompressorilt rohkem tööd, sama efekt on ka liialt soojal ruumil. Oluline on ka see, kui sageli külmkapi ust avatakse.

Lisamugavused

Erinevate mudelite juures tasub uurida ka nende poolt pakutavaid lisamugavusi, mis praktilises kasutamises võivad osutuda sageli ülimalt väärtuslikeks. Näiteks tasub jälgida, kas sügavkülmaosa sahtleid saab välja tõmmata ning millisest materjalist need on - metallist või plastmassist. Plastiku külge ei külmu toores liha kinni, väljatõmmatavate sahtlitega on aga kergem toimetada kui üksnes eest avanevate riiulitega, seda nii kappi puhastades kui ka toiduaineid välja õngitsedes. Paljudel kaasaegsetel mudelitel on tavapäraste metallsõrestikust riiulite asemel klaasist, ühtlase tasapinnaga riiulid. Nende eeliseks on see, et äparduse puhul ei ujuta mahavoolanud vedelik alumisi riiuleid, vaid jääb samale tasapinnale, vähendades seeläbi koristamisvaeva.

Pane tähele:

  • Voolukatkestuse korral ei tasu hakata koheselt sügavkülmikut tühjendama, sest toiduained säilivad seal külmutatuna 12-24 tundi.
  • Külmik vajab maandusega pistikut, samuti ei tohi külmkapi vooluvõrku ühendamisel kasutada pikendusjuhet ega harupistikut.
  • Enamike mudelite jalgu saab reguleerida. Kuna lahtiununenud külmikuuks mõjub nii kapile kui elektriarvele üsna kehvasti, võiks kasutada võimalust kapp kergesse kaldesse seada, et uks hajameelse kapiskäija järel ise kinni vajuks.