Henry, kas sa mäletad oma esimest kohvi?

Esimest kohvi väga ei mäleta. Küll aga meenuvad eredalt kaks varasemat kokkupuudet kohviga.
Minu kõige esimene kokkupuude kohviga üldse sõna kõige otsesemas mõttes oli 21 aastat tagasi. Olin 4-aastane ja tõmbasin endale kuuma kohvi laualt sülle. Arm kõhul ja teine reie siseküljel meenutavad seda siiani.

Teine mälestusväärne kokkupuude oli töötades Gourmet Coffees. Etioopia Biloya natural töötlusega kohv jättis nii kustumatu mulje, et mäletan väga detailselt seda maitset siiani. Tookord sain ma lõplikult aru, kui põnev võib olla kohv.

Kuidas sa kohvimaailma juurde jõudsid?

Samamoodi nagu jõudsin maailma - tänu emale. Alustasin töötamist 18 aastaselt Kadriorus kohvik NOP’is. Aasta hiljem avas mu ema Heili Politanov kohviku Kadriorus (Gourmet Coffee) ja kutsus mind sinna tööle. Seal õpetati mind kohviga suhestuma süvitsi ja olingi konksu otsas.

Millal hakkas idanema mõte enda kohvibrändi loomisest?

3,5 aastat tagasi. Tulles tagasi järjekordselt kohviringreisilt, mõistsin, et Eesti kohvimaastiku arendamiseks on vaja rohkem infoallikaid. Tol ajal oli meil põhimõtteliselt ainult Gourmet Coffee ja kui kõik info tuleb ühest allikast, siis see ei pruugi mõjuda inimestele nii usaldusväärselt.
Seega tundsin, et oleks hea aeg edasi liikuda. Lõin Bricki näol üldplaanis sama missiooniga pidepunkti, nagu Gourmet Coffee - edendada Eesti kohvikultuuri. Samaaegselt tegin ka ruumi uutele inimestele, kes õppisid selgeks kohvi röstimise. Ring laienes. Ütleks, et win-win olukord.

Kui kerge või keeruline see teekond on olnud?

Üpris keeruline. Kõige rohkem aega võtab inimeste harjumuste muutmine. Olgem ausad - ega suurtootjad seda tööd lihtsamaks ei tee. Siiani on nii palju valearusaamasid kohviteemadel. Näiteks paljud arvavad, et mida kangem kohv, seda kvaliteetsem ning mida mõrudam, seda kangem. Need omavahel ei ole üldse nii otseses seoses.

Ja masinakultus - praegusele ajastule omane nihe on toonud kohvimaailma tugevaid veendumusi masinast kui kohvi kvaliteedi tagajast. Masin on töörist - õige seadistamine vastavalt kohvile ja hooldus on väga olulised. Ta ainult pruulib. Seega ei paku masin mingit kvaliteeti, kui seal sees pole kvaliteetset ja värsket kohviuba - seda sa ju lõppude lõpuks jood.

Ja analoogist ei saa üle ega ümber - automatiseeritud masinad ei suuda asendada tunnetust ega pakkuda alternatiivi laiale variatsioonile võimalustest kohvi valmistamiseks.

Mille poolest Brick erineb sadadest teistest kohvibrändidest?

Me tahame eristuda aususe ja läbipaistvusega. Meie eesmärk on tuua kõik etapid seemne idandamisest kuni tassi valamiseni nii nähtavale kui võimalik ja läbi selle panna inimesi paremini mõistma seda vedelikku mida nad nii väga armastavad.

Kuna meie missiooniks on pakkuda kohvi “omas mahlas”, tuues esile iga erineva päritolumaa kohvile omased maitsed nii hästi kui võimalik, siis röstime seda heledalt. Enamus massibrände röstib kohvi tumedalt, et suuta tagada püsiv “kvaliteet”. Heledalt röstides jäävad alles kohvi õlid, milles iga kohvi omapärane maitse ning aroom peituvadki. Liiga tumedalt röstides on tegemist pigem kestaleotise kui kohviga, sest õlid on röstimise käigus täielikult oksüdeerunud ja nii maitses kui ka koostises domineerivad kõrbenud tselluloosi ning kesta maitsed.

Meie töö on tooraine otsimine, röstimine ja pruulimine. Kvaliteetse tassitäie kohvi tagavad aga teadlikkus ja kogemus kõigis etappides.

Kuhu oma brändiga jõuda plaanite?

Oma kohvifarmi tahaks. Aga enne seda tahaks, et eesti inimesed ei jooks enam kõrbenud “kohvi”. Et kohvikultuur siin korralikult kapist välja saaks tulla.

Kui teadlikud kohvitarbijad on eestlased?

Võttes arvesse, kui vähe on tööd tehtud Eestis inimeste teadvustamisega, siis üsnagi teadlikud. Loodame, et 10 aasta pärast teavad Eesti inimesed sama palju kohvist, kui hetkel veinist.
Praeguste teadliku tarbimise trendide juures võiks küll arusaam kohvi tervislikest mõjudest kaugemale olla arenenud. Kohvioas peitub tohutult kasulikke aineid, aga vale töötlemisega see potentsiaal hävineb ning põlemise jääkproduktid tekitavad hoopis vastupidiseid tulemusi.

Kuidas eestlased oma teadmisi kohvimaailmast avardada saaksid?

Küsimustega. Küsige baristadelt ja tootjatelt neidsamu küsimusi, mis te küsite veinimüüjatelt -ja tootjatelt või koju õunu valides. Mis regioonist kohvi pärit on, mis sordiga on tegemist, kuidas töödeldud jne. Lihtsalt tundke huvi selle vastu, mida te tarbite.

Millised on kõige põnevamad kohvitrendid, millega kohvisõbrad võiksid kursis olla?

See ongi kõige põnevam viimase aja trend minu jaoks - inimesed tunnevad aina rohkem huvi kohvi vastu mida nad joovad.

Brick on esindatud ka Tallinn Coffee Festivalil. Millega seal publikut üllatada plaanite?

Üllatame üleootuste hea kohviga ja väga jutukate baristadega.

Kui oluline on sellise festivali toimumine Eestis?

Ülimalt oluline. See on ka üks parimaid viise eestlaste jaoks oma kohviteadmiste arendamisel.

Meil on väikesed röstimiskojad, meil on mõnusad ja väga tugevalt kvaliteedile rõhuvad coffeeshopid, aga mida meil ei olnud – üritus, mis paneks ühte patta (või katlasse) kokku professionaalid, asjaarmastajad ja huvilised. Nii ongi parim viis, kuidas edendeda Eesti kohvikultuuri ja eestlaste kohviteadlikkust - üheskoos jagada oma teadmisi ja kogemusi.

* * *

Esimene Tallinn Coffee Festival toimub sel reedel ja laupäeval, 28. ja 29. aprillil Tallinna Kultuurikatlas. Üritusel saab tutvuda paljude erinevate ja eriliste kohvisortidega, kohvivalmistusviiside ning seadmetega. Festivali külastajat ootavad mõnus muusika, meeleolukas programm ja oivaline aroom. Lisaks kohvile on festivalil esindatud muud kuumad joogid nagu tee ja kakao, lisaks on avatud tänavatoidukohad ja kohvikud. Lisainfo www.tallinncoffeefestival.ee ja www.facebook.com/tallinncoffeefestival