Asi on naljast kaugel. Me ei tunne enam oma kalu. Tundub, et keskmine eestlane teeb moodsal ajal paremini vahet lõhel ja forellil kui kilul ja räimel, olgugi et viimased on meie kohalikud rahvuslikud kalad. Noorem põlvkond ei pruugi üldse teadagi, et sprotte ei saa püüda ja siin pole tegemist halva kalaõnnega. Samas maksab peeglisse vaadata ka vanemal generatsioonil — retseptidesse on siginenud anšoovis ja paljud meist jälle ei tea, mis imelik tegelane see siis on. Kiluvõileib esindas kunagi Eestit Euroopa rahvusroogade võistlustel, räim on aga ametlikult Eesti rahvuskala. Kuid on neil üldse vahet? Ja mis või kes on silgud, sprotid ja anšoovised?

Mis vahe on kilul ja räimel?
Kõige levinum selgitus on selline, et kilu on väike räim ja heeringas on suur räim. Tegelikult on ikka tegu kolme liigiga: kilu, räim ehk Läänemere heeringas ja Atlandi heeringas.

Kilu ja räime aetakse sageli segamini. Tihti ujuvad nad samades parvedes ning turult osteski on vahel pooled räimed kilud või vastupidi. Küll aga erinevad nad maitselt. Kuidas siis kilul ja räimel vahet teha?
Kilu on laiema kehaga ja tema selg läigib mustjalt, räime oma rohekalt. Kõige lihtsam on vahet teha näpuga kõhuserva katsudes: sõrme saba poolt pea poole tõmmates tundub räim sile ja libe, aga kilu kare ja turritab vastu.

Silk ja sprott ei ole aga üldse kala­liigid ja neid püüda pole võimalik. Silk on soolaräim (vahel ka soolakilu) ja sprott on peata suitsukilu (vahel ka suitsuräim) õlis. Segadus on tekkinud sellest, et kilu on ladina keeles sprattus, saksa keeles Sprotte ja inglise keeles sprat.

Segadus anšoovistega
Anšoovis võib erinevalt silgust ja sprotist olla nii kes kui ka mis. Anšoovis on väike kala, kes elab Vahemeres ja Atlandi ookeani idarannikul. Tal on spetsiifiline maitse ja ta on palju rasvasem kui räim või kilu. Teda soolatakse ja säilitatakse õlis ja soolvees, sest nii kaob kala algne kibe maitse.
Anšoovis on väga populaarne toidu valmistamises ning kuulub paljude kastmete (salsa verde, Worcestershire, Caesar) põhikomponentide hulka.

Kuna anšoovist süüakse reeglina konserveeritult, siis kalaliigi ja valmistusviisi nimed kattusid ning ekslikult hakati kõiki konserveeritud pisi­kalu nimetama anšoovisteks. Eestis valmistavad paljud kalatöötlejad anšoovisekonserve tavalisest kilust, aga neid maitsestatakse vürtsikilust teisiti. Sageli on anšoovise puhul tegu nahata kilufileega.

Võlts-anšoovised sobivad samuti klassikalistesse kastmetesse, aga autent­se maitse saamiseks tuleb siiski otsida Vahemerest pärit kala konservi.

Oma Maitse